SEB Panga kvartalikasum Eestis kahanes
SEB Eesti üksused lõpetasid selle aasta esimese kvartali 20 miljoni euro suuruse kasumiga, mis on 13 protsenti väiksem kui mullu esimese kvartali 23 eurone kasum.
SEB tegevustulud ulatusid esimeses kvartalis 31,9 miljoni euroni, võrreldes 35 miljoni euroga läinud aasta esimeses kvartalis. Tegevuskulud ulatusid 15,2 miljoni euroni, võrreldes 15,6 miljoni euroga möödunud aasta esimeses kvartalis.
Laenukahjumite eraldisi vähendas pank käesoleva aasta esimeses kvartalis 3,3 miljoni euro ulatuses. Läinud aasta samal perioodil vähendas pank 3,6 miljoni euro ulatuses eraldisi.
Huvi investeerimis- ja säästutoodete vastu on taas tõusuteel
On tunda eraklientide kindlustunde paranemist, ühelt poolt on inimeste majandusolukord hakanud taas paranema ja teisalt on hakatud uue ning endisest ebakindlama keskkonnaga rohkem harjuma.
Esimeses kvartalis oli näha olulist investeerimishuvi kasvu eesmärgiga paigutada oma raha tulusamalt, kui seda võimaldavad rekordmadalad hoiuseintressid.
Samuti on suurenenud nende inimeste hulk, kes koguvad oma elu esimest puhverraha – näiteks uudseid hoiustamislahendusi kasutades vähenes ilma rahatagavarata klientide arv esimeses kvartalis SEB-s 16 000 inimese võrra. Eraklientide hoiuste maht kasvas esimeses kvartalis aasta võrdluses 7,5 protsenti.
Eluasemelaenud ja liisingud kasvamas
Eelmise aastaga võrreldes kasvas eluasemelaenude väljastamine selle aasta esimeses kvartalis 20 protsenti, SEB klientide hulgas oli kasv isegi suurem. On näha, et koduostjate teadlikkus on märkimisväärselt paranenud ning lisaks kinnisvara ostuhinnale analüüsitakse enne ostu sooritamist ka koduga kaasnevaid jooksvaid kulusid.
Erinevalt kriisieelsest ajast, ei ole enam tavaks võtta kasutusele kogu võimalikku laenulimiiti. Lisaks laenatakse täna juba harva ilma laenumaksete kindlustamiseta terviserikke või töökaotuse vastu. Aasta alguses oli ka liisinguturul näha suuremat aktiivsust kui aasta tagasi samal ajal, eraisikute sõidukiliising kasvas SEB-s näiteks ligi 40 protsenti.
Ärikliendid on suutnud vältida eksportturgude langust
Kuna Eesti peamiste ekspordipartnerite majanduskasv on aeglustunud või pöördunud isegi languseks, siis kartsid meie eksportöörid eelmise aasta teises pooles tellimuste olulist vähenemist.
Selle aasta algus on aga näidanud, et eksportivad ettevõtted püsivad stabiilsetena ja keerulisemad ajad eksportturgudel on tulnud meie ettevõtjatele pigem kasuks, kuna neil on kulude kärpimise faasis lihtsam oma konkurentsivõimeliste pakkumistega mõjule pääseda.
Seega on paljudel Eesti ettevõtjatel õnnestunud kahanevatel välisturgudel oma mahtudes kas püsida või isegi kasvada, küll on tunnetada märkimisväärset survet tegevusmarginaalidele.
Samuti on näha, et välisinvestorite usk Eestisse ja Baltimaadesse on taastumas. Samas on ka meie enda ettevõtjad jõudnud faasi, kus järjest enam uuritakse investeerimise võimalusi uutesse projektidesse välisriikides, et oma tegevust laiendada.
Kuna ettevõtjad on asunud investeerimisprojekte otsima, siis oleme ettevõtete krediidiportfelli kasvu osas positiivselt meelestatud. Äriklientide laenuportfell kasvas SEB-s esimeses kvartalis aastavõrdluses 9,3 protsenti, äriklientide hoiused kasvasid samal ajal 10,7 protsenti.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas paistavad silma põllumehed, kes on aktiivselt ja tulemuslikult investeerinud tootmise efektiivsemaks muutmisesse. Teistes valdkondades on väikeettevõtjate aktiivsus siiski veel tagasihoidlik.
Paljudel ettevõtjatel tuleb sellel aastal teha investeering IT-sse
Tuleva aasta veebruarist hakkavad Eestis kehtima ühtse euromaksete piirkonna - SEPA, Single Euro Payments Area - maksetingimused. Üleminek eeldab muudatuste tegemist raamatupidamisprogrammides ning seega tuleb ettevõtjatel arvestada vajadusega teha käesoleval aastal investeeringuid IT-sse, et uue aasta veebruarist saaks jätkata maksete tegemist juba vastavalt SEPA reeglitele. Informatsiooni vajaminevatest muudatustest saavad kliendid oma pangast.
