Hansson: toiduhinnad sõltuvad energeetika hindadest
„Euroopas nähakse asja veidi optimistlikumalt, kui paar kuud tagas. Riske nähekase, aga see hirm on vähenenud,“ sõnas Hansson.
Kõige raskemas majanduslikus seisus on Hanssoni sõnul hetkel euroalad, kus ollakse veel miinuses. „Natuke jõudsamalt on majandusarengut oodata 2014 aastaks, kuid buumiaega veel tagasi ei jõua,“ nentis Hansson.
Toormehinnad olid läinud aastal ajalooliselt kõrged, kuid viimasel ajal hakanud pigem langema. „Kui midagi kliimaga ei juhtu, siis on näha pigem langustrendi,“ ennustas Hansson.
Toidu ja energeetika hinnad on Keskpanga presidendi sõnul järjest enam omavahel seotud ning kui maailma peaks tabama energiakriis tõusevad ka toiduhinnad.
Hansson tõdes, et maailmamajanduses on toormehinnad jätkuvalt hüplikud, kuid samas on kiire hinnatõus pigem peatunud.
Eesti peamised ekspordi sihtriigid on Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning nende tulevikuväljavaated on Keskpanga presidendi sõnul valdavalt positiivsemas kui euroala keskmine näitaja.
Siiski tuleb Hanssoni sõnul olla ettevaatlik ja mitte alahinnata negatiivseid riske. „Euroala ei ole veel kriisist väljunud ning oluline on valvsust säilitada. Ettevõtjatel on vaja leida tasakaal ettevaatlikkuse ja ettevõtte arendamise tahte vahel," nentis Hansson.
Eesti tootjad ja tarbijad on aga Hanssoni sõnul tulevikuväljavaadete osas optimistlikumad kui euroala keskmine.
"Tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel tõusnud, samas tegelikud ostuotsused sõltuvad eelkõige sissetulekust. Korrelatsioon eratarbimise ja palga vahel on väga suur," lisas Hansson.
Ka märkis Eesti Panga president, et kui paljudes maailma piirkondades on toiduained ületöödeldud, on Eesti tooted tema hinnangul autentsed ja head ning kuni toidutööstused selle säilitavad, pole vaja Eesti toidutööstuse pärast väga suurt muret tunda.
