Kersti Kracht: miks tulistatakse maksukuritegudega võideldes kõigi ettevõtjate pihta?
Häirib, kui näiteks maksukuritegudega võitlemisel ei suunata fookust neile, kes rikuvad seadust, vaid üritatakse kahurist tulistada kõigi ettevõtjate pihta, ütles värskelt Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni presidendiks saanud Kersti Kracht Delfile antud intervjuus.
Ütlesite eelmisel nädalal EVEA presidendiks saades, et EVEA lähituleviku tähtsaimaks ülesandeks on võimalikult paljude väikeettevõtete koondamine enda ridadesse. Kuidas kavatsete seda teha? Milline on see präänik või põhjus, miks peaks oma igapäevaseid probleeme lahendav väikeettevõte EVEAga liituma?
Nii nagu areneb kogu ühiskond, nii areneb ka ettevõtjate arusaam, kuidas enda huvide eest seista.
Väga paljud ettevõtjad täna ei tea, et läbi ettevõtlusorganisatsioonide kaasamise ametkondade poolt otsustamisprotsessi, on võimalik kaasa rääkida ja argumenteerides mõjutada seadusandlust.
Mida rohkem ettevõtjaid on organisatsioonidesse koondunud, seda rohkem meiega kõikidel riiklikel tasanditel arvestatakse. Seega info, et liitudes osaled otsustamisprotsessis, tuleb viia võimalikult paljude ettevõtjateni. Ja ettevõtjad peavad rohkem teavitama oma probleemidest - kavatseme teha juba sel aastal üle–eestilisi kohtumisi ja seminare. Lisaks võimalusele EVEA eestvedamisel aktiivselt kaasa rääkida Eesti ettevõtluskeskkonna kujundamises on EVEA ka ettevõtjate vaheline aktiivne suhtlusvõrgustik.
Präänikud on ka järjest huvitavamad soodushinnaga pakkumised, mida EVEA liikmed võimaldavad üksteisele. Seni kõige populaarsem on õigusabi.
Olete ka öelnud, et Eesti ärikeskkond kaotab atraktiivust. Mida täpsemalt silmas peate?
Äriühingu asutamine ja pangaarve avamine, et startida, võtab mõne tunni ja eraisikuna ettevõtet asutades ei pea ka kapitali kohe tasuma, see on suurepärane võimalus. Kuid äriühingut ei asutata iga päev. Siiani on olnud atraktiivne ettevõtte tulumaksu puudumine reinvesteeritud kasumilt, kuid kaudsed maksud ja tööjõumaksud on väga kõrged. Sel aastal on makse alandanud nii Läti kui ka Soome, investeeringud Eestisse vähenevad.
Samuti on atraktiivsust vähendavaks probleemiks kompetentse tööjõuressursi piiratus.
Mida peaks kõige kiiremas korras muutma? Mis teid ennast kõige enam häirib?
Ettevõtjate kanda on vastutus kõikide maksude maksmisel, halduskoormus erinevate bürokraatlike nõudmiste täitmisel, millele lisanduvad veel rahalised kohustused – kusjuures teatud ettevõtlusalad on väga ebavõrdses seisus.
Kõige rohkem häirib ametkondade seisukoht näiteks siis, kui üritatakse võidelda maksukuritegudega. Fookust ei suunata neile, kes rikuvad seadust, vaid üritatakse kahurist tulistada kõigi ettevõtjate pihta. Tuleneb see omakorda sellest, et meie õigussüsteem ei toimi efektiivselt, palju on ebakompetentsust.
Oleme mitmel korral tõstatanud võlgnike küsimust ja sellega tegeleme aktiivselt edasi – see halvab ettevõtlust ning siin on vajalik riiklik regulatsioon. Kehtivad riigilõivud pigem kaitsevad pahatahtlikke võlgnikke.
Eesti ei ole riik, kus investorid just oma kõige pöörasemaid unistusi teoks teevad. Aga kui keegi sooviks oma väikestki ettevõtet siin luua, siis mida soovitate selle puhul kõige enam läbi mõelda?
Kõigepealt peab endale selgeks tegema, et mida ja kellele ma müün, kuidas teen turundust. Ja muidugi eelarve, tulud ja kulud tuleb kirja panna ja korralikult läbi mõelda. Tuleb ka läbi mõelda kui palju ja milliste oskustega tööjõudu on vaja palgata ning kas selliste oskustega inimesi on piisavalt.
Hoolikalt tuleb ka läbi mõelda kui palju vajab plaanitav ettevõte käivitamisel investeeringuid ning kuidas vajadusel võõrvahendeid kaasata nii, et sellest kasuks tõuseks. Konsultantide poole võiks pöörduda siis, kui asi idee tasandil, mitte siis, kui asjad juba halvasti lähevad.
Kuivõrd hästi saab EVEA läbi tööandjate keskliiduga ning kuivõrd erinevad on nende organisatsioonide huvid ja nägemused?
Läbi saame hästi kõigi ettevõtjate organisatsioonidega ning seal, kus on ühised huvid, teeme ka koostööd. Kuna EVEA-l ja tööandjate keskliidul (ETTK) on väga erinevad sihtgrupid, siis tihti oleme ka erinevatel positsioonidel.
EVEA esindab ikkagi eelkõige mikro- ja väikeettevõtteid. Näiteks võib tuua erinevuse, kus ETTK tahab kehtestada sotsiaalmaksu lage kõrgepalgalistele. EVEA seisab pigem selle eest, et ei oleks alampiiri, mis soodustaks osa-ajaliste töökohtade loomist ning aitaks kaasa mõnede riskigruppide, näiteks noorte ja väikeste lastega emade tööhõive parandamiseks.
Samuti ei ole EVEA väga aktiivne osaleja töösuhete sotsiaaldialoogis, sest väikeettevõtetes reeglina ametiühingu liikmeid ja kollektiivlepingut ei ole.
Paljudes muudes küsimustes, mis puudutavad ettevõtluskeskkonda, näiteks sotsiaalmaksu jagamist tööandjate ja töövõtjate vahel, oleme sama meelt. Tööjõu maksukoormuse vähendamine on kõigi ettevõtjate huvides.
Eelmisel nädalal valis EVEA taas ettevõtluse sõbra, kelleks osutusid kõik Eesti ettevõtjad. Kas tõesti ei olnud kedagi esile tuua?
Pigem oli see teadlik valik, sest eelmisel aastal sai Eesti ettevõtlus 25 aastaseks ja EVEA tähistab sel aastal 25 aastapäeva. Meie liikmete hulgas on mitmed ettevõtjad, kes alustasid 1987. ja 1988. aastal.
