Eesti pangad keeldusid kiirest ja odavamast teenusest
"Keskpank tegi pankadele hea pakkumise: maksete kiirus Eestis oleks säilinud ja hind oleks pankadele märgatavalt odavnenud. Kuna kommertspankadel on vaba voli otsustada, millist maksesüsteemi kasutada, siis soovisid mitmed pangad kasutada grupi tasandil eelistatud lahendusi. See oleks ülejäänutele muutnud makse hinna väga kõrgeks ja me ei oleks suutnud tagada maksete liikumise kiirust suuremale osale Eesti turust," rääkis asepresident Madis Müller.
2014. aasta veebruaris jõustuvad Euroopa Liidus ühtsed maksetingimused (SEPA), et inimesed ja ettevõtted saaksid ühe pangakonto ja maksekaardiga teha euromakseid üle kogu Euroopa. Sellega kaasnevate uute nõuetega polnud Eestis riigisiseseid pankadevahelisi makseid vahendav Eesti Panga maksesüsteem ESTA vastav. Eesti Panga eesmärk pankadele omapoolse jaemaksetesüsteemi pakkumisel oli tagada pangaklientidele maksete liikumise kiirus ja kvaliteet, vastata SEPA nõuetele ja võimaluse korral pakkuda kommertspankade senisest odavamat maksete hinda.
Eesti Panga ja Prantsuse firma STETi koostöös pakutud jaemaksesüsteemis oleks maksete hind kommertspankadele alanenud 2 eurosendini makse kohta, samas kui praegu maksavad pangad Eesti Panga maksesüsteemis ESTA 3 eurosenti makse kohta. Seda eeldusel, et kõik suuremad pangad oleksid liitunud, kuna maksete hind sõltub süsteemis liikuvast maksete hulgast. Kuna liituda soovisid vähesed pangad, oleks makse hinnaks uues maksesüsteemis kujunenud 6 eurosenti.
Koostöös STET-ga pakutud süsteemis oleksid pankadevahelised maksed Eestis liikunud nagu praegugi 10 korda päevas.
Ühist eelistust, kas valida Eesti Panga pakutud või mõni teine jaemaksesüsteem, kommertspankadel polnud. Valdavalt eelistasid kommertspangad EBA Clearingu jaemaksesüsteemi, kuna mitmel pangal on see grupi tasemel juba kasutuses. EBA Clearingu süsteemi kasutamine muudaks Eesti Panga pakutud maksesüsteemiga võrreldes maksed pankade jaoks veelgi odavamaks, aga ka aeglasemaks.
Kommertspangad on samas Eesti Pangaliidu kaudu keskpangale saadetud kirjas teatanud, et kommertspankade eelistus on säilitada senine pankadevaheliste maksete liikumise kiirus. Maksekiiruse hoidmiseks tegid kommertspangad ettepaneku, et keskpank arendaks olemasolevat maksesüsteemi ESTA sedavõrd, et kommertspangad saaksid seda ajutiselt edasi kasutada, kuni nad ühiselt leiavad endale sobivama jaemaksesüsteemi.
“Me analüüsime pankade ettepanekut võtta ette ESTA arendus, kuna nüüd on see üks vähestest võimalustest pankadevaheliste jaemaksete kiiruse säilitamiseks Eesti turul. Pärast analüüsi valmimist ja enne arendustööde alustamist vajame keskpangana kinnitust, et kõik kommertspangad jätkavad meie platvormi kaudu arveldamist,” ütles Müller.
Kui kommertspangad ei soovi uuendatud jaemaksesüsteemiga ESTA jätkata, liiguvad pankadevahelised maksed endiselt, kuid tõenäoliselt senisest aeglasemalt.
Eesti Panga maksesüsteemi ESTA kaudu teevad Eestis tegutsevad ettevõtted ja inimesed päevas keskmiselt 100 000 makset kokku umbes 125 miljoni euro väärtuses. Eestis tehtavatest pankadevahelistest euromaksetest on 94 protsenti riigisisesed ning ainult kuus protsenti on piiriülesed.
Suurem pankadevaheline arvelduskiirus võimaldab kliendil kiiremini tehinguid sooritada, millel on kokkuvõttes positiivne mõju majandusele.
Eesti Pank algatas mullu septembris rahvusvahelise väljakuulutamisega läbirääkimiste vormis hanke pankadevahelise jaemaksesüsteemi uuendamiseks. Edukaks tunnistati Prantsuse konsortsiumi STETi (Systèmes technologiques d’échange et de traitement) pakkumine.
2014. aasta veebruaris jõustuvad Euroopa Liidus ühtsed maksetingimused (SEPA), et inimesed ja ettevõtted saaksid ühe pangakonto ja maksekaardiga teha euromakseid üle kogu Euroopa. SEPA määrus kohustab pankasid minema üle SEPA maksetele ja pakkuma klientidele võimalust teha makseid igasse Euroopa panka. Turuolukorra tõttu suudab üleeuroopalist kaetust tagada ainult EBA Clearing. Seetõttu peavad pangad Eestis juba praegu kas otse või kaudselt olema EBA Clearingu liikmed. Eesti Panga ja STETi koostöös pakutud süsteem oleks võimaldanud tehnilist ühendust EBA Clearinguga.
SEPA kohta saab täpsemalt lugeda Eesti Panga kodulehel.
