„Jutt kasinusest on Euroopa kulutaseme juures puhas iroonia,“ ütles Ligi, viidates suurele sotsiaalkulude osakaalule ja ebamõistlikele palgakuludele. Ka tuleb tema hinnangul probleemi otsida suurest maksukoormusest ja ebatäpselt suunatavatest riiklikest kuludest, mis on Euroopa peamisi arengupidureid.

Ligi nentis Delfile, et samuti pole märgata, et enamikes riikides üldse tegelikke kärpeid tehtaks. „Rohkem on lihtsalt arvutama ja valima hakatud.“Ta lisas, et ei Barroso ega ammugi rahandusvolinik Rehn räägi, et kokkuhoiul oleks alternatiivi, selle asemel on kokku lepitud isegi võlgade vähendamise graafikutes.

Ligi ütles, et Prantsusmaa on Euroopa Komisjoni ettekannetes tüüpnäiteks ebapiisavatest meetmetest ja konkurentsivõime kaotusest struktuursete reformide vähesuse tagajärjel.
„Seepärast kõlavad irooniliselt ka sealsete poliitikute sisepoliitilised sõnumid, millest rahandusministri omad on kahtlemata kõige talitsetumad,“ kommenteeris rahandusminister oma Prantsusmaa kolleegi Pierre Moskovici repliiki, et kasinuse ja kärbete ajajärk võlakriisi lahendamise tööriistana on läbi.

Ligi rõhutas, et raha ja majandusruum on Euroopas ühine ning vale kodune poliitika kahjustab ka naabreid.

Kommenteerides Euroopa Komisjoni kevadprognoosi, mis näitab, et osades
euroala riikides on töötus juba depressiooni tasemel, märkis rahandusminister, et tööpuudus Euroopas on pikaajaliste vigade tagajärg. „Selle põhjused on tööturu regulatsioonide ja kokkulepete jäikus, konkurentsipiirangud, killustatud turg, koormavad maksud, riigisektor ja initsiatiivikuse pärssimine riiklike heaolulubadustega.

„Ühtki neist probleemides ei saa lahendada riiklike kulutuste üldise suurendamisega, küll aga piiramise ja valimisega,“ ütles Ligi.