Ahti Asmann: häid uudiseid raudteetransiidi kohta pole
Venemaa aastaid tagasi võetud strateegiline suund oma kaubasadamaid tugevdada ja praegune makropilt mõjuvad Eesti kaubavedudele nukralt. Midagi positiivset AS Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmann raudteetransiidile lähitulevikus ei ennusta.
Eesti Raudtee teatas kolmapäeval, et aasta esimese nelja kuuga on vedude maht mullusega võrreldes vähenenud 10,35 protsenti, kuu võrdluses oli pilt veelgi nukram – eelmise aasta aprillis liikus meie raudteel tervelt neljandiku võrra rohkem kaupa kui praegu.
„Makropilt ei soosi eriti olukorda. Probleemiks on kaubavoogude üldine vähenemine,“ ütles Asmann Delfile. Ka Venemaa raudteel on esimese kvartali kaubaveod kokku kuivanud: märtsis oli kaubavedusid 2,9 protsenti ja aprillis 3,5 protsenti vähem kui aasta tagasi. Kui neid väiksena tunduvaid protsente Eesti kaubavedude kontekstis vaadata, on tegemist päris suure mõjuga. Vähenevate kaubakoguste peale on konkurents omakorda suurem ning mahtusid nendes tingimustes hoida ja kasvatada väga raske.
„On fakt, et Ust-Luuga sadam on oma mahtudega tugevalt konkurentsi sekkunud ja sellest tulenev auk annab kõvasti tunda,“ nentis Asmann ja tõdes, et risk, millest juba aastaid tagasi räägiti, on realiseerunud.
„Et kaup läbi ühe riigi sadamate liiguks, peab tegema järjepidevat tööd. Suhted peavad olema head ja ka majanduslikud argumendid paigas,“ rääkis Asmann, lisades et poliitilisel tasandil on olnud probleeme, mis pole ka riikide vahelisele kaubavahetusele just kaasa aidanud. Ta viitas sellele, et pärast pronksiööd hakkasid paljud kaubad Eestist mööda liikuma ja selliseid kunagisi suurimad veoartikleid nagu heledad kütused ja süsi pole senini meie raudteel märkimist väärivates kogustes nähtud. Ka masuuti liigub tunduvalt vähem.
„Praegu on seis selline, et kaubavedudega mööda raudteed mingit globaalsemat sorti muutust ei toimu. Positiivseid uudiseid, mis annaks alust optimismiks, pigem ei ole,“ ütles Asmann.
Võimalusi vedamiseks uut kaupa leida ja ka meie sadamate arendamiseks aga on. Asmann tõi näiteks Sillamäe sadama, mis on suutnud rasketele aegadele vaatamata oma mahtusid pidevalt kasvatada.
„Edu saavutada on võimalik, aga selleks peab tegema pidevat tööd ega tohi teha suuri vigu,“ rõhutas Asmann ja lisas, et kuigi igal ettevõttel on vastavalt oma konkurentsivõimele enda äriplaan, peab n-ö masterplan tulema ikkagi riigi tasandilt – kui oluliseks transiidisektorit riigi majanduse seisukohalt peetakse. Kui kallis või odav on kaupu läbi Eesti transportida, sõltub nii Eesti Raudtee infrastruktuuritasudest, veoettevõtjate tasudest, sadamatasudest. Lähiajal peaks valmis saama dokument, mis annab parema pildi meie konkurentsivõimekusest. Siis saab Asmanni sõnul teha kaugele ulatuvamaid järeldusi, mis seisus raudteetransiit on ja saama ka pildi, kui palju see on Eestile majanduslikku kasu toonud.
