Soomes ja Rootsis hoiatatakse internetipankades tegutsevate varaste eest
Ajalehe Aftonbladet teatel on Stockholmi politsei saanud viimasel ajal palju teateid internetipanga kaudu tehtud rahavarguste kohta. Kurjategijad on saanud rahale ligi arvutisse istutatud pahavara abil, vahendab Ilta-Sanomat.
Soomes on see nähtus juba varasemast ajast tuttav. Soome keskkriminaalpolitsei infotehnoloogiliste kuritegude uurimise grupi juht, kriminaalkomissar Timo Piiroinen rääkis, et nähtus jõudis Soome juba 2011. aasta lõpus.
„Meil on olnud sadu õnnestunud juhtumeid ja tuhandeid katseid ehk üsna märkimisväärne arv. Sel aastal on olnud üsna rahulik,“ ütles Piiroinen.
Varastatud summad on vaheldunud arvel oleva raha hulga järgi mõnest sajast kümnete tuhandete eurodeni. Ohvrid on olnud eraisikud ja väikefirmad. Piiroineni sõnul on kuritegude taga rahvusvahelised jõugud.
„Kurjategijad ründavad alati mitme riigi panku korraga, mõnikord võib, tõsi küll, ette tulla ka väiksemaid kampaaniaid,“ ütles Piiroinen.
Politsei teatel suunatakse kampaaniad enamasti suurte pankade vastu. Ka Soome OP-Pohjola panga kliendid langesid eelmisel aastal rünnakute ohvriks. Panga arendusjuhi Kai Koskela sõnul jälgiti olukorda hoolikalt. Süsteemidesse tehti muudatusi, millel on Koskela hinnangul olnud mõju juhtumite vähenemisele.
„Üks kesksetest oli eelmisel kevadel kõigi klientide puhul kasutusele võetud makse lisakinnitus. See muudab küll maksmise keerulisemaks, aga on hea vahend pahavarajuhtumite vastu,“ ütles Koskela.
Soome kommunikatsiooniameti andmekaitseüksuse CERT-FI grupijuhi Antti Kiuru sõnul ei maksa lasta end kurjategijate vaikimisest uinutada, sest Soome pankade vastu võidakse korraldada uus pahavarakampaania millal iganes.
„Tihti ajastatakse need sellistele perioodidele, kui inimesi on vähem töö juures, nagu näiteks enne pikki puhkusi,“ ütles Kiuru.
Kuidas riske vähendada?
Internetipangas toimuvate varguste ohvriks võib langeda igaüks. Vettpidavat meetodit selle ärahoidmiseks ei ole, aga riski on võimalik märkimisväärselt väiksemaks muuta.
1. Uuenda oma arvuti viirusetõrje programmi. Pahavara saamiseks piisab vaid nakatunud faili avamisest, kui turvaprogramm korralikult ei tööta.
2. Ka usaldusväärsetel lehekülgedel võib olla nakatunud reklaame, mille kaudu võib pahavara rünnata. Selle vastu aitab brauseri ja selle lisade korrapärane uuendamine.
3. Uuenda ka PDF-i lugejaid ja Java programme.
4. Pahavara võib saada ka e-postiga. Sind võidakse paluda näiteks vahetada või kinnitada kasutajanime ja salasõna mingi lingi kaudu. Jäta selline palve täitmata, sest see ei ole õigupoolest kunagi õige asi.
5. Mõtle, millestel veebilehtedel käid ja mida oma arvutisse alla laadid. Pahavara saab tihti näiteks täiskasvanutele mõeldud meelelahutuslehekülgedelt.
6. On põhjust kahtlustada, et midagi on valesti, kui internetipanka sisse logides avaneb aken, kus palutakse näiteks PIN-koodi või krediitkaardi numbri kinnitamist.
7. Kui märkad, et raha on arvelt kadunud, võta kohe ühendust pangaga. Mõnikord jõutakse kurjategija arvele üle kantud raha külmutada.
8. Kontrolli üle arved, mille maksmist oled kinnitamas. Rootsis on petised saatnud internetipanka valearveid, mille maksmise klient on ise kogemata kinnitanud.
