Alar Jäger: käibemaksupaanika on alusetu

Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri hinnangul ei saa pidada kuigi ehmatavaks Äripäevas avaldatud maksuameti statistikat, mille järgi tuleb lõviosa tasutud käibemaksust vaid väikese hulga ettevõtete tegevusest, sest samasugune on pilt ka siis, kui vaadelda kogu müügitulustatistikat.

“Isegi kui ennastsalgavalt otsida, siis tuhandeid käibemaksupettureid me ilmselt ei leiaks,” kommenteeris Alar Jäger ja lisas, et kui vaadata käibe tekkimise statistikat, siis on tegelikult pilt maksulaekumisega üsna sarnane ja normaalne.

Krediidiinfo statistika näitab, et 2011. aastal teenisid vaid 7 800 käibemaksukohustusega ettevõtet 90 protsenti ehk 43,035 miljardit eurot Eesti ettevõtete kogu deklareeritud müügitulust. Proportsioonid on laias laastus samad nagu Äripäeva artiklis esitatud käibemaksu statistika puhul. Tänase seisuga on registris ca 72 000 käibemaksukohuslast.

Jägeri sõnul pole esmapilgul ehmatavad andmete läehmal vaatlemisel midagi üllatuslikku. “Ülejäänud ettevõtted on väikesed, kelle käive ja ka käibemaksusummad pole kuigi märkimisväärsed. Samuti leidub hulgaliselt firmasid, kes tegelevad ostu-müügitehingutega ja ekspordiga, mis tähendab, et müügitulu on suur, kuid vaheltkasu ja tasutud käibemaks pärast tagastust väikene. Statistikas ei kajastu ka suured pangad, kes tekitavad mahuka osa käibest, kuid pole äri iseloomu tõttu käibemaksukohuslased. Mullu oli ka selliseid ettevõtteid, mis taotlesid varasemal perioodil tasutud suurte käibemaksu summade tagastust. Näiteks buumi ajal tehtud kinnisvaratehingute korral võivad tagastused ulatuda tänasesse päeva,” selgitas Jäger.

Pettusi tema sõnul omajagu kindlasti on, kuid maksuamet on teinud ettevõtete korralekutsumisega ja käibemaksukohuslaste registri korrastamisega viimastel aastatel head tööd.

"Täna võib eeldada, et ulatuslikuks käibemaksust kõrvalehiilimiseks on vaja tugevat organisatsiooni ja tuhandete kaupa pettureid ilmselt seepärast ei olegi võimalik leida," ütles Jäger.