Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi rääkis Delfile, et suvilate-suvemajade üürimine ei ole levinud, mistõttu pakkumiste vähesuse tõttu ei saa ka mingist keskmisest üürihinnast rääkida.

"Kõik sõltub konkreetsest objektist, tema olemusest, suurusest ja asukohast," selgitas ta.

Väikeste, vanemate suvilate hinnad mõnes aianduskoperatiivis või järve äärses suvilapiirkonnas algavad 50 eurost kuus, küündides 200 euroni. Suuremate majade, peamiselt maamajade hind jääb enamasti 150-400 euro vahele. Neist kallimad asuvad populaarsete suvituspiirkondade vahetus läheduses.

Veelgi kallimad on juba elamud Narva-Jõesuus, Otepääl, Pärnu ja Kuressaare lähedal ning ka põhjarannikul, Tallinna lähipiirkonnas. Selliste hoonete üürihinnad võivad küündida isegi 1500 euroni kuus, kuid enamasti jäävad vahemikku 500-800 eurot.

"Samuti on mõningatel juhtudel olemas nn sümboolse tasu eest üüripakkumisi, ebapopulaarsetes piirkondades asuvates, pigem kõpitsemist vajavate hoonete puhul," rääkis Vähi.

Ober-Hausi hindaja-analüütiku Rain Räti sõnul on paljudel objektidel olemas nö püsikliendid, kes on aastaid neid teatud ajal puhkamiseks kasutanud.

"Üldistades võib väita, et otsitakse reeglina 1–2 kuuks mereäärseid heas korras suvilaid. Ranniku piirkonnas ja saartel on mere lähedus endiselt väga oluline," rääkis ta.

"Meri peaks jääma üldjuhul jalutuskäigu kaugusele. Raha teenimise eesmärgil ei ole suvila ostmine väljaüürimiseks majanduslikult otstarbekas kuna enamuse ajast seisab suvila tühjana. Aktiivne suvitusperiood on Eestis maksimaalselt kuni 3 kuud. Ainult Pärnus võiks rääkida ka nö suvituskorterite turust."

Eesti kohalik elanikkond eelistab Räti sõnul oma suvilat siiski pigem 2–3 korda aastas külastada kui seda võõrastele üürida. Suvilate pakkumisi võib leida eelkõige Harju-, Pärnu- ja Saaremaal. Mõnedes Eesti piirkondades puudub pakkumine ja nõudlus täielikult.

Potentsiaalsed suvituskohtade tarbijad jagunevad üldjuhul kaheks. Ühed eelistavad nö tsivilisatsiooni, võimalikult mugavat ja heas korras kohta, teised võimalikult kauget, ilma mugavusteta ja metsikut.

Maamajade–talude pakkumine üüriks Eestis praktiliselt puudub. Seda kohta täidavad nö turismitalud. Enamik puhkeotstarbel pakutavast on Räti sõnul Pärnu korterid, mida on võimalik üürida ööpäevade ja nädalate kaupa.

Välismaalased eelistavad reeglina heas korras, kõigi mugavuste ja kodutehnikaga suvituskortereid või suvilaid Pärnu rannalähedases piirkonnas ja on selle eest nõus oluliselt rohkem maksma. Kohalikud elanikud on hinnatundlikumad ja lepivad üldjuhul tagasihoidlikemate objektidega.

Kohalikud elanikud soovivad tavaliselt suvekodu või -korterit üürida nädalaks või nädalavahetuseks, välismaalased reeglina pikemaks ajaks, isegi kuni paariks kuuks.

Kuigi keskmistest üürihindadest on nii vähese pakkumise korral keeruline rääkida, võib üldistades öelda, et võrreldes eelmise aastaga on üürihinnad jäänud samale tasemele, kuid võrreldes kinnisvarabuumi tippajaga 2007. aastal on langenud umbes 30 protsenti.

"Viimaste aastate jooksul on suvituskorterite üürileandjad muutunud paindlikumaks ja üritavad vakantsust võimalikult madalal hoida," rääkis Ratt.

"Pärnu rannarajoonis võivad kevadel hooaja alguses korterite üürhinnad tõusta 2–3 korda ning suurematel luksuslikel korteritel võib üürihind olla üle 1000 eurot. Reeglina lühemaks ajaks üürimine päeva kohta kallim on kui pikemaks ajaks."