Premia uus juht: omabrändi toodete eelistamine viib õige pea eestlaste toidulaua vaesumiseni

Kauplusekettides private label’i toodete eelistamine muudab õige pea eestlaste toidulaua vaesemaks, väidab 15. mail Balti riikide juhtiva jäätisetootjat Premia Foodsi tüüri juurde astunud Kõvask. Ettevõtte senine turundusjuht toob näiteks naaberriigi Soome, kus tarbija valikud on juba praegu palju kesisemad, sest turgu valitsevad ainult kaks kaubaketti. Soomlastele pole enam jäänud ühtegi arvestatavat kodumaist jäätisetootjat, kirjutas Ärileht.

- Kuivõrd toetab Eesti põllumajanduse areng toiduainetööstuse innovatsiooni?

Pilt erineb siin sektorite kaupa. Premia Foodsi äris on esiplaanil jäätis ja kala. Jäätise põhikomponent on koor ja põhimõtteliselt teistsugust koort arendada pole ilmselt lähiajal võimalik. Jäätiste erinevus tuleb mujalt.

Kala puhul mängib kaasa, mis tüüpi ta on, kui palju on temas fileed. Kuid kala jääb ikkagi kalaks ja toote innovaatilisus tuleb tootearendusest.

Lihasektoris hakati mõne aasta eest propageerima lihaveiseid ja selles programmis said kokku nii loomakasvatajad kui ka töötlejad. Seal oli põllumajandusepoolne innovatsioon olemas, mis tõi kaasa täiesti uued tooted.

Väga ühetüübilise tooraine puhul on põllumehel väga raske innovatsiooniga üllatada. Tema edu seisneb selles, kui efektiivselt ta suudab oma loomad või vilja kasvatada ja pakkuda töötlejale just selle kaudu omapoolset lisaväärtust.

- Kuidas rahvusvaheline turg Eesti toiduäri mõjutab?

Meil ei tasu ennast siin Eestis maailma nabaks pidada, sest maailm meie ümber muutub pidevalt ja see ei jäta meid puudutamata. Mujal toimub pidev konsolideerumine nii tootmisettevõtete kui ka kaubakettide tasemel. Private label'i pealetung muudab toidusortimenti üha ahtamaks, seda on Lääne- Euroopas kõikjal näha.

Paratamatult jõuab ühel päeval kõik see ka Eestisse. Sellepärast propageerime ka Premia Foodsis avatud silmadega ringi vaatamist, et hoida näppu pulsil ning näha tootearenduses ja/või ekspordis enda jaoks sobivaid võimalusi

- Mina pole private label'i jäätist küll näinud.

Private label'i jäätis on meie kõige suurem konkurent ja moodustab Baltikumis ligi 20% turust. Eestis on sellise toote osatähtsus väiksem, Lätis ja Leedus suurem.

Leedus moodustas private label kriisi ajal kuni 40% turust.

-          Kui üleilmastumine on pöördumatu trend, siis pole midagi imelikku, kui toidutööstusettevõtted ostavad toorainet mujalt. Eesti lihatoodete puhul ei pruugi alati kindel olla, kust kohast see seakael sinna pakki tulnud on.

Meil on Baltikumis erinevalt näiteks Prantsusmaast väga hea seis, sest oleme toodete märgistuse osas kõik Euroopa Liidus kehtivad reeglid väga täpselt üle võtnud. Pakendatud lihatoodete puhul on tooraine päritolumaa alati kirjas. Kui soovite restoranis liha päritolu teada saada, siis tuleb seda lihtsalt küsida: üldiselt antakse aus vastus. On restorane, kes tegelevad vaid kodumaise lihaga. Kuid on restorane, kes ütlevad ausalt, et kogu lambaliha tuleb Uus-Meremaalt, sest Eestis pole sobivat lambaliha saada. Kõik läheb täpselt nii, nagu räägivad kõige esimesed majandusõpikud: tasakaal tekib nõudluse ja pakkumise suhte tagajärjel.

-Kui private label tungib peale ja sortiment väheneb, siis kui kaua leiab Eesti toiduainetööstus motiivi omavahel uute toodete väljapakkumises võistelda?

Eesti toidutööstusele kehtivad kaks võtmesõna: innovatsioon ja efektiivsus. Private label on meie jaoks konkurent, mis sunnib meid saavutama kas suuremat efektiivsust või paremaid tulemusi teistel turgudel. Me peame looma tooteid, mis võimaldavad meil veelgi rohkem eksportida. Eelmisel aastal oli Eesti toidutööstuste ekspordi kasv 14%, mis on päris hea tulemus. Premia käibest annab eksport 72%.

Kui kaubandus juhib turul mängu ja ostujuhid valivad, mida müüa, siis tööstuses peavad olema selles olukorras nutikamad, et olla tugevamad. Me peame tootma tooteid, mida tarbija väga kindlalt ootab ja eelistab.

-Praegu määravad super- ja hüpermarketid kaubakäibe. Viimasel ajal on hakatud rääkima väikese kodulähedase poe tagasitulekust. Kuidas mõjutab selline areng toidutööstust ja nomenklatuuri?

Kodulähedaste poodide areng on olnud Eestis võrreldes Euroopa suurlinnadega lapsekingades ning tõenäoliselt hakkab kodulähedase poe kontseptsioon arenema. Kodulähedase poe sortiment on kitsam ja sinna lettidele pääsevad ainult kõige tublimad tooted - turuliidrid. See tähendab, et tööstus peab rohkem pingutama, sest kui sul väga head toodet ei ole, siis sa sinna väikepoodi lihtsalt ei mahu.

-Kuidas toimib jäätiseäri sisekonkurents?

Võrreldes näiteks viina- ja õlletootjatega, kelle vahel käib praegu omapärane aktsiisivõitlus, on jäätise- ja maiustusteäris rahulik. Tegeletakse tootearenduse ja igapäevatööga. Premial näiteks on käsil mitu koostööprojekti teiste magusatööstustega - Kaleviga, samuti A. Le Coqiga Limpa jäätise osas. Lätis teeme koostööd Laima ja Guttaga. Oleme leidnud hea dialoogi, teeme koostööd ja kisklema pole läinud.

Pikemalt loe Ärilehest.