IT-doktorant, kes ei häbene unistada miljardäriks saamisest
Keegi on kunagi öelnud, eestlaste geenides on sajandite pikkune info sellest, kuidas ennast säästes ellu jääda, mistõttu ei ole agressiivsust eeldavad sportmängud ja maailmavallutuslikud äriettevõtmised meile eriti konti mööda. Aga õnneks elab täna Eestis piisavalt palju inimesi, kes on eestlased, räägivad eesti keeles ja ometigi mõtlevad mittetraditsionaalselt. Oma tumedate lokkis kiharatega luuletaja Aleksander Pushkinit meenutav Anton Vedeshin on üks sellistest noortest, kellele ei meeldi pelgalt ellu jääda. Ta tahab oma ideedega vallutada maailma. Kusjuures temast ei hõngu mingit fanatismi, pigem sümpaatset kaalutletud enesekindlust ja rahulikkust.
Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi lõpetanud Antoniga võib vestelda puhtas eesti, vene või inglise keeles, sest kõiki neid keeli valdab ta võrdselt hästi. Kõige paremini saab ta aga aru arvutikeeltest. „Ilmselt võlgnen programmeerimise huvi tekke eest tänu oma meremehest isale, kes mulle kuuendas klassis esimese arvuti kinkis,“ meenutab Anton. See oli selline riistapuu, mida sai ühendada teleriga ja mis võimaldas ka koodi kirjutada. Kuigi koodiridu salvestada ei saanud, oli see siiski Antonile pikaks ajaks lemmik mänguasjaks. Kuni tema programmijupid hakkasid kasvama üle 5000 rea, milleks arvuti enam mõeldud polnud. Mõistagi käis Anton gümnaasiumi ajal juba ka programmeerimise olümpiaadidel, pälvides Tallinnas ka esikoha, vabariigis aga kaheksanda koha.
Anton Vedeshin ei ole loomult kannatamatu mürsik, keda kisuks äritegemine iga hinna eest. Ei. Pigem vastupidi. Ta on Tallinna Tehnikaülikkoolis veetnud tänaseks järjepanu juba 10 aastat, olles jõudnud välja doktorantuuri, kus tema uuringuobjektiks on pilvetehnoloogiad. Kuid ta pole siiski päris tavaline doktorant, sest oma firma loomisest unistas ta juba üheksandas klassis. TTÜsse astudes sai see ka lõpuks teoks - õpingute kõrvalt on Anton oma IT-firmat ITBS (Innovative Technologies and Business Systems) vedanud juba 2005 aastast. Firma, milles Anton on tööandjaks 16 inimesele.
Lisaks firma juhtimisele on ta olnud ärianalüütikuna abiks mitmes suurfirmas nagu Webmeedia, Swedbank ja ERGO. Mõne aasta eest Ajujahi konkursil osaledes mõtles Anton välja autojuhi käitumist jälgiva süsteemi, mis oleks aluseks kindlustusriskide arvestamisel ja pääses sellega ka finaali. Kuid ei võitnud ja jättis teema sinnapaika.
Tagasihoidlik eestlaslik äriajamine ja ülikoolis tiksumine oleks ehk jäänudki noore kräsupea mäggumaaks veel pikalt, kui poleks juhtunud kahte sündmust.
Esiteks otsustas Anton eelmisel suvel kolmeks nädalaks pühenduda rahvusvaheliste startup ettevõtete loomisele Tallinnas toimunud Euroopa Innovatsiooniakadeemias. Sinna kogunes kokku ligi 80 noort 24 riigist rahvusvaheliselt väga tuntud praktikutest-mentorite käe alla innovatsiooni õppima. Üks neist oli näiteks Inteli pikaaegne tippjuht Mark Harris. „Innovatsiooniakadeemia kasu oli minu jaoks väga suur, toimus kardinaalne maailmapildi muutus. Selle lühikese aja jooksul hindasin ma ümber kõik seni ülikoolis õpitu, pangandusest ja rahandusest alates,“ lausub Anton. „Tegelikult juhtus minuga midagi uskumatut, ma tundsin end ühtäkki inimesena kusagilt kaugest väikesest külakest ja mul oli tunne, nagu poleks ma kunagi reaalse äriga kokku puutunud. Olin teinud äri vaikselt, Eesti moodi, kuid nüüd ühtäkki võtsin omaks globaalse mõtlemise.“ Anton lisab, et globaalse mõtlemise tähtsust oli talle ka palju rõhutatud varem, sealhulgas Ajujahil, kuid kuidas seda praktiliselt teha, polnud keegi kunagi varem suutnud ette näidata.
Teine võtmesündmus toimus samaaegselt Euroopa Innovatsiooniakadeemia algusega. Nimelt astus ühel ilusal 2012 aasta suvepäeval ITBS kontorisse sisse 13 aastat Nokias ningTelia-Soneras tulevikutehnoloogiatega tegelenud soomalne Kimmo Isbjörnssund, kes tundis huvi, kas Anton suudaks aidata teda 3D printimise turvalisemaks muutmises. Meeste jutt klappis ja neist said äripartnerid.
Viimane aasta on Anton kui ümbersündinud. Tänu Euroopa Innovatsiooniakadeemias leitud viiest riigist pärit andekatele meeskonnaliikmetele juhib ta kahte suure potentsiaaliga rahvusvahelist startup ettevõtet.
Fabulonia, mis maailmas esimesena lahendas 3D printimise turvariskid ja võimaldab salajasi pilte printida otse arvutist ilma inimvahendajateta, jõuab esimeste testkasutajateni juba paari kuu jooksul. Siis ei pea kõrge intellektuaalomandi õiguste varastamise riskiga tulevikutoodete loojad enam kartma, et mälupulgal või emailiga printimiskeskusesse saadetud failid võiksid teepeal kopeeritud saada. Kui testijad rahule jäävad, tuleb Fabulonial kaasata veel miljon dollarit, et panna püsti tõeline äri. Õnneks on mitmed rahastajad juba huvi üles näidanud ja ootavad pikisilmi esimesi valmislahendusi.
Teine, samuti Euroopa Innovatsiooniakadeemias sündinud ja mentorite karmide hinnangute all korduvalt ümberkujundatud ärimudel LifeInU on samamoodi aastaga tublisti kosunud. Seda teeb Anton innovatsiooniakadeemiast alates koos Londonis elava ja õppiva rumeenlanna Ena Celoiuga, türklase Özgün Aydemiri, tsehh Tomáš Potěšili ja grusiinlanna Nino Chaligavaga. Alles sel nädalal tuli teade, et LifInU on pääsenud finaali mainekal Euroopa stratuppide konkursil Intelchallenge.
Tänaseks on Antonil ja tema tiimikaaslastel juba taskus ka kokkulepe suure Londoni haiglaga delikaatsete raviandmete kasutamiseks selleks, et neid oma algoritmis kasutada. Kuigi huvi koostööks oli ka Eesti sünnitushaiglatel, napib Eestis siiski infot just riskirühma kuuluvate sünnitajate osas. Kui kõik õnnestub, peaks LifeInUst saama maailma esimene rasedaga 24h kaasaskäiv monitoorimissüsteem, mis hoiatab naisi võimalikest muudatustest organismis, mis omakorda võivad suurendada raseduse katkemise riski. Ja mõistagi, rõhutab Anton, hakatakse seda esimesena rakendama just Eesti rasedate abistamiseks. Võib-olla juba aasta pärast....
Anton on tuleviku osas optimistlik. Ta ei unista suurest rahast raha pärast, sest ka tänane väikeäri toob talle sisse sadu tuhandeid eurosid aastas. Sellega elab ära kenasti. Aga ta on õppinud unistama maailma muutvatest äridest, mida oleks põnev teha ja mille kasu oleks tuntav planeedi igas asustatud punktis.
„Ma olen kindel, et Eesti suurim potentsiaal on seotud just arvutiinseneride ja IT-ga, sest meil on selles vallas juba täna palju parem seis kui Lätis ja Leedus aga võib-olla ka parem kui Soomes,“ räägib ta. Soomes on Antoni sõnul küll arvutimehi rohkem, kuid suurem osa neist ei tööta mitte oma enda ärimudelitega, vaid saavad palka rahvusvahelistest suurkorporatsioonidest, mille kasum riigist välja viiakse.
Oma IT-arenduskeskus Naissaarele
Anton ütleb, et kui ta saab miljardäriks või vähemasti multimiljonäriks, siis tema esimene suurem kulutus saab olema Naissaarele kaasaegse IT-äride arenduskeskuse rajamine. „Sinna tuldaks kolmeks kuuks ja arendataks asjad nullist kuni toimiva prototüübini välja. Seal ei oleks mingeid ööklubisid ega muid segavaid faktoreid, mis IT-meestel hommikul värskuse rööviksid.“ Sealt sünniksid siis tõelised rahvusvaheliselt läbilöögivõimelised ärid, usub ta. Sel kevadel tänu TTÜ Mektori ärimudelite võistluse võidule esmakordselt Silicon Valleysse sattunud Anton teab, et maailmas on olemas vähemasti üks koht, kus raha eriti ei loeta ja kus temasuguseid hulle visionääre lausa oodatakse. Just sinna plaanib ta peagi tagasi minna, et oma äridesse panustajaid leida.
„Ma ei saa üle ega ümber sellest, et minu maailmapildi kardinaalne muutus said alguse mullu suvises pealtnäha tavalises koolitusprogrammis siinsamas Tallinnas. Kuid see, mida ma Euroopa Innovatsiooniakadeemias tõelisi miljardiärisid teinud mentoritelt õppisin, oli oskus mõelda suurelt, sest vaid see tagab edu,“ ütleb ta. „Ja teine asi, mida seal pidevalt rõhutati oli see, IT-arendused tuleks hoida võimalikult lihtsad sel põhjusel, et 80% hilisematest kasutajatest hakkavad kasutama vaid 20% ulatuses baasfunktsionaalsust.“
Kui need kaks kriteeriumit täidetud, ei näe Anton suuri takistusi, miks temast ei võiks lähiaastatel miljardäri saada.
Artikkel on ilmunud TTÜ ajalehes MenteManu.
