Ansip tunnustas Euroopa Komisjoni põhjaliku energeetikateemalise analüüsi eest, mis oli arutelude aluseks viimasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, ning avaldas rahulolu seal osalt ka Eesti ettepanekul tehtud otsuse üle jätkata Euroopa energiavarustuse mitmekesistamist ja arendada kohalikke energiavarusid.

„Ülemkogu nõustus meiega, et kodumaiste ressursside laialdasem kasutuselevõtt aitab vähendada Euroopa Liidu sõltuvust energiaimpordist, tagades sellega Euroopa energiajulgeoleku ning varustuskindluse,“ ütles peaminister.

Samas avaldas Ansip muret võimalike arengute pärast, mis võivad kahandada Eesti konkurentsivõimet energiaturul. Ansip pidas silmas kütusekvaliteedi direktiivi rakendamisakti eelnõu, mis ohustab põlevkivist toodetava mootorikütuse müüki. Ansipi sõnul oleks eelnõul selle praegusel kujul negatiivne majanduslik mõju, mis tähendaks selget vastuolu Euroopa Liidu peamise eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet, kasvatada tööhõivet ja stimuleerida majanduskasvu.

„Kui rakendusdirektiiv jõustuks praegusel kujul, siis ei oleks põlevkivist toodetavat diislit praktiliselt võimalik Euroopa Liidu turul autokütusena müüa ning ettevõtted peavad kas loobuma oma investeerimisplaanidest või suunama toodangu kolmandatesse riikidesse,“ osutas Andrus Ansip eelnõu puudusele.

Ansipi sõnul nõustub Eesti täielikult kütusedirektiivi kliimapoliitika eesmärkidega vähendada mootorsõidukites kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Peaminister ütles, et Eesti peab kinni kokkulepitud kliimaeesmärkidest. Kuid ta lisas, et õli ja autokütuste tootmine põlevkivist on märksa keskkonnasõbralikum viis selle kasutamiseks kui põletamine elektri tootmiseks, sest süsinikdioksiidi heitkogused on sellisel juhul madalamad.

Ansip soovib, et Euroopa Komisjon käsitleks kütusedirektiiviga seonduvat laiemalt kui keskkonnaküsimust.

„Eesti ootab Euroopa Komisjonilt lahendust, mis ei kahjusta kohalike ressursside kasutamist ja arendamist,“ ütles Ansip. „Loodame, et kütusekvaliteedi direktiivi elluviimisel arvestatakse selle mõjuga Euroopa Liidu tööstusele, majandusele, tööhõivele, innovatsioonile ja ka väliskaubandusele.“

Barroso nõustus, et kütusekvaliteedi direktiivi rakendusakti väljatöötamisel tuleb arvesse võtta ka muid aspekte kui puhtalt kliimaeesmärki puudutavaid. Euroopa Komisjonil valmib 2013. aasta teisel poolel rakendusakti mõjuhinnang, mille koostamisel arvestatakse ka Eesti toodud argumente kõrgel poliitilisel tasemel.