Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,5%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta I kvartalis 2,7%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga praktiliselt samapalju töötajaid kui 2012. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2012. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalase tegevuse palgatöötajatel - 13,9 protsenti ja brutotunnipalk põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel 15,7 rprotsenti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel, vastavalt 2,0 ning 1,0 protsenti.

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 876 eurot, veebruaris 882 eurot ja märtsis 940 eurot.
2013. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1220 eurot ja tunnis 8,03 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,3 ja 8,7 protsenti võrreldes 2012. aasta I kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses  - 13,7 protsenti - ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 15,7 protsenti. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, vastavalt 2,2 ning 1,3 protsenti.

2013. aasta I kvartalis oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 918 eurot ning erasektoris 894 eurot. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 6,3 ja erasektoris 6,4 protsenti. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad ettevõtted.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.
Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti.
Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

  Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
2009 784 776 813 752 783
2010 792 758 822 759 814
2011 839 792 857 809 865
2012   847 900 855 916
2013   900