Antti Moppel: direktiiv võib diislikütuse tootmise projektidele kriipsu peale tõmmata
Sellele on tema praegusel kujul vastu nii Euroopa naftatöötlejad (organisatsiooni EUROPIA kaudu), kütuste jaemüüjad (UPEI) kui ka mitmed kaubandusorganisatsioonid.
Tänasel kujul piiraks direktiivi parandused, eriti kavandatav artikkel 7a, oluliselt raskemate ja väävlirikkamate toorainete, nagu näiteks põlevkiviõli, Kanada naftaliivadest eraldatud nafta ja teiste raskete toornaftade kasutamist mootorikütuste tootmisel.
Kuna seadusetäiendus grupeeriks keskkonna säästmise eesmärgil erinevad toornaftad selle põhjal, kui palju ühe või teise tootmisel ja töötlemisel süsihappegaasi eraldub, paneks see eelistatud seisu kergete toornaftade kasutamise.
Eesti probleemiks on asjaolu, et ka põlevkiviõli hakkaks kuuluma raskemate naftade klassi ja seetõttu oleks põlevkivi kasutamine diislikütuse tootmisel piiratud. See omakorda tähendaks seda, et nii VKG kui Eesti Energia diislikütuse tootmise projektid kaotavad investeeringutena oma mõtte.
Lisaks paneks uued nõuded naftatehastele mahuka aruandluskohustuse, kus kõik sisseostetavad naftapartiid tuleks registreerida selle põhjal, kui palju süsihappegaasi nende tootmise, käitlemise ja tarbimise käigus eraldub. Selline aruandlus on keeruline ja kallis ning selle lisakulu maksaksid kinni tarbijad.
Kuna uued nõuded mõjutavad otseselt ja oluliselt kogu Euroopa Liidu naftatööstust, mis annab tööd enam kui 100 000 inimesele, siis pole Eesti siin oma probleemiga üksi. Euroopa Liit ei saa endale lubada seda, et Euroopa naftatööstuse juba niigi madal konkurentsivõime veelgi väheneks ja jätkuks positsioonide loovutamine Aasia moodsatele ja efektiivsetele „supertehastele“.
