Leedu uus valitsus pole siiamaani väga selget signaali andnud selle osas, kas nende hinnangul peaks uue jaama ehitama või mitte, sügiseste valimistega samal ajal toimunud referendumil hääletasid leedukad suuresti uue jaama ehitamise vastu. 65% hääletajate soov tuumajaama mitte rajada on Butkevićiuse valitsuse teinud üsna ettevaatlikuks, kuigi näiteks president Dalia Grybauskaitė on selgelt olnud tuumajaama pooldaja.

Peaminister selgitas, et oluline küsimus on tulevase jaama konkurentsivõime, praeguste uuringute järgi poleks tuumajaamast saadava elektrienergia hind turul konkurentsivõimeline. „Ma usun, et iga poliitiline otsus peab toetuma majanduslikele kaalutlustele,“ ütles ta.

„Kui meie partnerid teevad positiivse otsuse (teades, et elektri hind saab olema kõrgem kui Nord Pooli elektriturul), siis peavad need partnerid ka võtma suurema vastutuse projekti maksumuse eest."

Küsimusele, kas Leedu hakkab tuumajaama ehitama, kui Eesti ja Läti uute hinnangutega kaasa tulevad, vastas Butkevićius selgelt jaatavalt.

Butkevićiuse sõnul on tema suuremaks mureks Leedus energiasektoris kõrged hinnad nii äri- kui ka eratarbijatele, tuues näiteks Venemaalt ostetava gaasi hinna. „Seetõttu oleme ka alustanud LNG terminali ehitamisega,“ ütles ta. „Me peame vaatama tuumajaama projekti üheskoos kõigi teiste energiaküsimustega.“

„Me ootame esimeseks juuliks oma regionaalsetelt partneritelt vastust, mis on nende edasised plaanid,“ ütles ta.