Loe Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile
„On aeg kiirendada põhimõttelisi majandusreforme, et tagada majanduskasv ja suurem tööhõive, mida meie kodanikud, eriti noored, hädasti vajavad. Ainult nii saab lahendada kaks majanduskriisist tulenevat põhiprobleemi, milleks on paljude liikmesriikide konkurentsivõime oluline vähenemine ja püsivalt kõrge töötuse tase koos kõigi selle sotsiaalsete tagajärgedega," ütles ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso."Komisjoni täna esitatud konkreetsed ja realistlikud soovitused lähtuvad iga liikmesriigi individuaalsest olukorrast ning moodustavad osa meie laiaulatuslikust strateegiast, mille eesmärk on Euroopa kriisist välja juhtida,” märkis Barroso.
Eesti on liikmesriikidest kõige vähem soovitusi saanud riikide seas. Komisjon soovitab Eestil jätkata majanduskasvu toetavat eelarvepoliitikat ja säilitada kavandatud usaldusväärne eelarveseisund. Eestil on kavas kehtestada 2013. aastal struktuurse eelarvetasakaalu reegel (eelarvereegel). Komisjon leiab, et niipea kui eelarvereeglit on hakatud kohaldama, peaks seda täiendama mitmeaastaste kulueesmärkide siduvamaks muutmisega, et tagada eelarvetasakaal ka tulevikus.
Peamiste majanduskasvu pärssivate teguritena toob komisjon välja noorte töötuse ja pikaajalise töötuse, oskuste mittevastavuse tööturu nõudlusele ja suureneva tööjõupuuduse, sealhulgas pikaajalistest terviseprobleemidest tulenev tööjõupuuduse.
Sotsiaalhüvitiste süsteemi tuleks muuta paindlikumaks ning perepoliitika valdkonna kulutusi tuleks muuta vajaduspõhisemaks, suunates näiteks osa vanemahüvitisteks ette nähtud vahenditest tõhusamate meetmete, sealhulgas lastehoiuteenuste toetamisele, mõjutades niimoodi positiivselt ka naiste tööhõivet. Eri piirkondade majanduslikku arengut tuleb paremini koordineerida.
Endiselt on komisjoni hinnangul probleemiks Eesti energiamahukus. Eesti uus autopark on kõige energiamahukam ELis ning tarbimisharjumused ei ole kütuseaktsiisi suurenemisest hoolimata muutunud. Ilma täiendavate meetmeteta eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris ei ole Eesti tõenäoliselt võimeline saavutama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki. Eesti energiaturg on ikka veel suhteliselt isoleeritud, kuna piiriülesed ühendused on ebapiisavad.
Teenused, mida kohalikud omavalitsused on seadusega kohustatud pakkuma, on enamikus sektorites, eriti pikaajalise hoolduse, peredele suunatud toetusteenuste, tervishoiuteenuste ning haridus- ja transporditeenuste sektoris puudulikud. See on tingitud kohalike omavalitsuste vähesest haldussuutlikkusest ning asjaolust, et nende tulud ja vastutus ei ole tasakaalus. Elujõulist kava kohalike haldusasutuste tegevuse parandamiseks seni koostatud ei ole, leiab komisjon.
