Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul on pakkumise alghind kindlasti juba parem, sest tegu pole enam hoonestusõiguse pakkumise, vaid võõrandamisega.

Tema sõnul peab arendaja olema kindlasti äärmiselt võimekas, sest tegu on miljööalaga, millele kehtivad ranged muinsuskaitselised tingimused - hooned tuleb taastada või uuesti üles ehitada. Samuti hõlmab arendus palju avalikke objekte, mis tuleb pärast linnale üle anda.

"Seega näen potentsiaalse ostjana pigem suurt ning rahvusvahelisema taustaga ettevõtet, kellel on piisavalt vahendeid ning kogemusi selliste komplekssete arendusprojektide elluviimiseks," lausus ta.

Arco Vara arendusdivisjoni juht Uko Paasik ütles pakkumise tingimusi kommenteerides, et Kopli liinide arendusprojekt võib huvi pakkuda eelkõige pikaajalise kogemusega arendajale või kinnisvarafondile, kes arvestab pikaajalise investeeringuga ning mitmeetapilise ehitustegevusega.

"Kinnistu turuväärtust on raske kommenteerida, kui ei tea täpselt kaasnevaid kohustusi ja nende mahtusid," märkis Paasik.

"Ilma kaasnevate kõrvalkohustusteta võiks selle kinnistu turuväärtus jääda 50-70 eurot/m2 detailplaneeringu järgse hoonete suletud brutopinna kohta. Kuna kaasnevate kohustuste finantsressurss võib olla väga suur, tuleks enne ostuotsust teha põhjalik analüüs."

Paasik kinnitas, et näiteks Arco Varal puudub Kopli liinide arendusprojekti vastu huvi, kuna tehtav investeering üldkasutatava maa arendamiseks on suur ning 565 müüdava ühiku müügihind oleks seetõttu üsna kõrge.

Linnavalitsus on Kopli liinide arendajat üritanud leida juba alates 2006. aastast, kui ärimees Endel Sifi firma omandas firma Primos Kinnisvara kaudu Kopli kvartalite 99 aasta pikkuse hoonestusõiguse tervelt 211 miljoni krooni (13,5 miljoni euro) eest. Tehing mähkus aga kohtuvaidlustesse hoonestusõiguslepingu tingimuste üle, mille järel konkurss tühistati.

Praegu saab pooleteist miljoni euroga osta 82 kinnistut, mis hõlmavad 17 hektari suurust maa-ala, millest hoonestatavate kinnistute pindala on umbes kuus hektarit ning millest ligi 11 hektarit jääb üldkasutatavaks.

Arendaja peab välja ehitama elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga - kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Detailplaneeringu järgi võib ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid – kokku kuni 527 korterit ja 38 ühepereelamut.

Kuigi Tallinna linn teeb pingutusi, et tõsta Kopli liinide mainet elukeskkonnana, suhtuvad inimesed sellesse piirkonda veel ettevaatlikult. Samas on piirkonnal asjatundjate sõnul potentsiaali mere, liivarandade ning rohealade tõttu muutuda inimestele paremaks ja eelistatumaks elukeskkonnaks.

Fotogalerii Kopli liinidest: