Riigikogu lükkas töötukassale koolitusõiguse andmise edasi
Riigikogu lükkas täna esimesel lugemisel tagasi eelnõu, mis annaks Eesti Töötukassale õiguse osutada ise tööharjutuse teenuseid või sõlmida selleks haldusleping ilma riigihanketa.
Üks töötutele pakutavatest töötukassa meetmetest on tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööharjutuse teenus. See sisaldab muuhulgas ka psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist, motiveerimist, toimetuleku- ja sotsiaalsete oskuste õpetamist.
„Täna on probleemiks see, et töötukassa peab tööharjutuste teenuste jaoks välja kuulutama hanked, millel osalevad väga erinevad firmad, kes võivad hanke küll võita, aga ei ole võimelised vastava kvaliteediga koolitusi tegema ega teenuseid pakkuma,“ selgitas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tshakna probleemi sisu.
Pea pooled hanked võib Tsahkna sõnul sellel põhjusel luhtunuks lugeda - lepingud katkestatakse ebakvaliteetse või olematu teenuse tõttu, inimeste koolitamine aga lükkub siis kuni järgmise hanke lõpuni edasi. See tähendab nelja kuud maha visatud aega. „See ei ole normaalne olukord,“ nentis Tsahkna.
Samuti on ette tulnud, et vastava teenuse pakkujaid ei leita ka hangete kaudu. Töötukassa kogemus näitab, et pikaajaliste ja ka sotsiaalsete erivajadustega töötute tööleaitamine on kõige tulemuslikum, kui see toimub kogukonnas koostöös kohaliku omavalitsuse ja kohalike tööandjatega ning tööturu- ja sotsiaalmeetmeid omavahel sidudes.
Sotsiaalministeerium nendib samas, et igas piirkonnas pole tööharjutusteenuse ja tööharjutusteenuse pakkujad, sealhulgas kohalikud omavalitsused, ei osale töötukassa hangetel.
Ministeerium leiab, et hankelepingu asemel halduslepingu sõlmimine tööharjutuse ostmisel ei kõrvaldaks hangete luhtumise põhjuseid, ei tagaks kvaliteetse teenuse saamist ega tekitaks teenuse pakkujaid juurde.
„Praktikas tööharjutuse teenuse osutamisel esilekerkinud probleemide lahendamiseks tuleks põhjalikumalt analüüsida, mis on hangete luhtumise põhjused ning selgitada välja, miks potentsiaalsed kvaliteetsed teenuse pakkujad ei osale hangetel,“ märgitakse ministeeriumi arvamuses.
Sügisel uuele ringile
Sotsiaalkomisjoni soovitusel lükati täna sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu riigikogus esimesel lugemisel tagasi, Tsahkna sõnul vaid seetõttu, et paragrahv, mis juriidilises mõttes tähendaks erisusi riigihangete seaduses, oleks vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga.
„Küll aga oleme nõus eelnõu esimese paragrahviga, kus antakse loetelu nendest teenustest, mille osutamiseks saaks töötukassa ise ilma hanketa lepinguid sõlmida,“ märkis Tsahkna.
See annab töötukassale endale võimaluse osutada tööharjutuse teenust, muuhulgas leida professionaalsed juhendajad, tõsta teenuse kvaliteeti ning kaasata teenuse läbiviimisele kohalikke omavalitsusi, kellel on teenuse osutamiseks ruumid ning ülevaade teenuse sihtgrupist, kohalikest tööandjatest ja teistest teenusepakkujatest.
Tsahkna ütles, et eelnõuga tegeletakse edasi ja pärast mõningaid muudatusi on valitsus lubanud sellega riigikogusse tulla septembri alguses.
„Probleem lahendatakse sügisel,“ kinnitas Tshakna.
