Riigieelarve kärpimine ei ole tema arvates välistatud. "Nii nagu ettevõtluseski, nõnda võiks olla ka riigi majandamisel. Kui olukord nõuab, tuleb paindlikult reageerida, vastu võtta otsuseid, mis on kellegi jaoks ehk ebapopulaarsed, kuid organisatsiooni kui terviku säilimise ja jätkusuutliku arengu seisukohalt on need vajalikud ja mõistetavad," räägib doktor Oltjer.

"Laeva juhitakse ka ju vastavalt ilmastikuoludele. Kui kapten kasutaks tormi ajal samasugust navigeerimistaktikat nagu päikeselise ja tuulevaikse ilmaga, siis oleks tema poolt juhitav laev tõenäoliselt peatselt karil," jätkab Oltjer kujundite keeles.

Rahandusministeerium prognoosis kevadel käesoleva aasta majanduskasvuks 3% ning tulevaks aastaks 3,6%. Valitsussektori kogu 2013. aasta eelarve puudujäägiks kujuneb prognoosi järgi 95 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti SKP-st.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kevadine majandusprognoos (OECD Economic Outlook) oli ministeeriumiga võrreldes märksa pessimistlikum. Nemad ennustasid Eestile tänavuseks majanduskasvuks vaid 1,5 protsenti.
Kuigi nii avaliku kui ka erasektori analüütikud ennustasid majanduskasvuks vähemalt 3%, pidurdus kasv esimeses kvartalis 1,1%-ni.

Viimati kasvas majandus nii aeglaselt kolm aastat tagasi masujärgses 2010. aasta esimeses kvartalis.

Vähe sellest, eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes kahanes Eesti majandus 1% võrra.

Märtsi lõpuks laekus riigieelarvesse 1,64 miljardit eurot ehk 21,9 protsenti aastaks plaanitust, kulusid tehti 1,8 miljardit eurot ehk 23,2 protsenti kavandatust. Valitsussektori eelarvepositsioon oli veebruari lõpus 138,2 miljoni euroga puudujäägis.

Riigikogus võeti mullu 12. detsembril vastu selle aasta riigieelarve. Riigieelarve tulud peaksid tõusma 2,2% ehk 7,5 miljardini ning kulud 1,1% ehk 7,7 miljardi euroni.