"Samal ajal õhutavad avaliku arvamuse kujundajad suurendama kulusid, mis pole kaetud majanduse, nõudluse või efektiivsuse kasvuga. Kas meil õnnestub jätkuvalt vastuvoolu ujuda kuni voolu suund muutub? Igal juhul peavad olema valmis plaanid B ja C,“ rõhutab Puusaag.

Rahandusministeerium prognoosis kevadel käesoleva aasta majanduskasvuks 3% ning tulevaks aastaks 3,6%. Valitsussektori kogu 2013. aasta eelarve puudujäägiks kujuneb prognoosi järgi 95 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti SKP-st.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kevadine majandusprognoos (OECD Economic Outlook) oli ministeeriumiga võrreldes märksa pessimistlikum. Nemad ennustasid Eestile tänavuseks majanduskasvuks vaid1,5 protsenti.

Kuigi nii avaliku kui ka erasektori analüütikud ennustasid majanduskasvuks vähemalt 3%, pidurdus kasv esimeses kvartalis1,1%-ni. Viimati kasvas majandus nii aeglaselt kolm aastat tagasi masujärgses 2010. aasta esimeses kvartalis.

Vähe sellest, eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes kahanes Eesti majandus 1% võrra.

Märtsi lõpuks laekus riigieelarvesse 1,64 miljardit eurot ehk 21,9 protsenti aastaks plaanitust, kulusid tehti 1,8 miljardit eurot ehk 23,2 protsenti kavandatust. Valitsussektori eelarvepositsioon oli veebruari lõpus 138,2 miljoni euroga puudujäägis.

Riigikogus võeti mullu 12. detsembril vastu selle aasta riigieelarve. Riigieelarve tulud peaksid tõusma 2,2% ehk 7,5 miljardini ning kulud 1,1% ehk 7,7 miljardi euroni.