Liikluskindlustuse seadus dilemma ees: kuidas jagada õigused ja vastutus?
Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimees Mart Jesse sõnul ollakse liikluskindluste seadusega dilemma ees: kui õigus remondikohta valida antakse sõiduki omanikule, on kindlustusandjal ebakvaliteetse remondi korral raskem oma õigusi maksma panna.
Riigikogu menetluses olev uus liikluskindlustuse seadus annab sõidukiomanikule õiguse ise otsustada, millises remonditöökojas avariiline sõiduk korda tehakse.
Eesti Kindlustusmaaklerite Liit (EKML) on aga seisukohal, et ka uue seaduse järgi peaks kindlustusandja jääma endiselt vastutavaks sõiduki taastamise eest ning esitas eelnõule ka vastava muudatusettepaneku.
Jesse nentis, et eelnõu valguses, millega antakse kannatanule ainuõigus remondikoha valikul, oleks kindlustusandjale vastutuse panemine remontija tegevuse eest vastuolus mitte ainult tavamõistuse, vaid ka seaduse loogikaga.
„Meie teada pakkus riik sellise lahenduse välja klientide kaebuste tõttu, kuivõrd mitte alati ei aktsepteerinud kindlustusandja kliendi soovi remondikoha valikul,“ ütles Jesse Ärilehele.
Jesse sõnul on see valikukoht. „Kui õigus remondikoha valikul jääb kindlustusandjatele, on nad nõus töö kvaliteedi eest vastutama, kuid praktikas jäävad mõned kliendid rahulolematuks, sest nende soovi remondikoha valikul ei arvestata. Kui õigus remondikoha valikul jääb kliendile, ei saa arusaadavalt kindlustusandja vastutust kanda, kuid kliendi rahulolematus võib hiljem tõusetuda sealt, et ebakvaliteetse remondi korral on tal raskem oma õigusi maksma panna,“ selgitas ta.
Jesse rõhutas, et kindlustusandjad on huvitatud sellest, liiklusesse naasevad üksnes nõuetele vastavalt taastatud sõidukid ja nad on nõus ka vastutust kandma. See eeldab Jesse sõnul aga kindlustusandjatele õiguse andmist otsustamisel, kus ja kuidas sõiduk taastatakse.
Ta rääkis, et kindlustusandjad puutuvad igakuiselt kokku tuhandete sõidukite remondiga ja neil on väga hea ülevaade sellest, millised remondifirmad teevad kvaliteetset tööd ja keda saab usaldada. „Seetõttu oleks ka meie arvates mõistlik eelnõud mõnevõrra muuta, et kindlustusandjate õigusi ja kohustusi selles valguses mõnevõrra korrigeerida. Usun, et riigikogu arutab remondi hüvitamise ja vastutuse küsimust pikalt ja põhjalikult ning lõpuks jõutakse kõiki osapooli rahuldava tulemuseni.“
Jesse lisas, et ka kehtiva seaduse alusel ei ole remondi tellijaks ja töö kvaliteedi eest vastutajaks üldjuhul mitte kindlustusandja, vaid sõiduki omanik. „Sõiduki remondikoha valib kehtiva seaduse alusel kannatanud sõiduki omanik ja sellega ka praktikas erilisi probleeme ei ole. Kindlustusandja vastutab praegu kehtiva seaduse alusel remondi kvaliteedi eest üksnes siis, kui kindlustusandja ei kooskõlasta kannatanu valitud remondikohta ja suunab sõiduki enda aktsepteeritud teenuseosutaja juurde,“ selgitas Jesse.
