Lootusetud võlgnevused söövad suure osa ettevõtete kasumist
KredEx Krediidikindlustuse ja koostööpartnerite poolt Tallinnas ja Tartus korraldatud ärihommikutel tõdeti, et igal aastal ligi 350 miljardi euro ulatuses tasumata arved Euroopa ja sealhulgas ka Eesti firmadele on tõsiseks krediidiriskiks.
Ettevõtetel tasub suuremat tähelepanu pöörata oma krediidipoliitika pidevale uuendamisele ja riskide maandamise võimalustele, teatas KredEx.
Ainsa Eesti kindlustusseltsina maksetähtaja kindlustamise teenust pakkuva KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liikme Mariko Rukholmi sõnul on meie ettevõtetel täna päris hea valik finantsteenuseid oma rahavoogude kindlustamiseks ja vajadust teadvustatakse üha rohkem.
“Paljudel Eesti eksportivatel firmadel sõltub äritegevus väiksest arvust, kuid rahaliselt suuremahulistest tehingutest ja nii võib olla laekumata arvel arvestatav mõju ettevõtte jätkusuutlikkusele. Kui partneri pankroti ette näha on võimatu, siis ettevõtte tegevuse kaitsmine selle vastu on võimalik ja kulu planeeritav.
Krediidikindlustus aitab maandada riske, mis tekivad lepingupartneri pankrotist, pikaajalisest maksejõuetusest või poliitilisest riskist. Juhul, kui selline olukord peaks tekkima, tasub KredEx Krediidikindlustus üldjuhul 85 kuni 90 protsenti kahjust,” ütles Mariko Rukholm.
Rukholmi sõnul võib mõnevõrra üllatavana kõlada, kuid krediidirisk realiseerub pigem pikaajaliste kui uute äripartnerite puhul.
“Ettevõtted kaotavad valvsuse ning partnerit täielikult usaldades teevad tema suhtes taustakontrolli harva või on sellest sootuks loobunud.”
Euroopa maksekäitumise uuringu 2013 värskeid tulemusi tutvustanud krediidikorraldusfirma Instrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe sõnul on Eesti ettevõtete ja eraisikute maksekäitumine püsinud viimastel aastatel suhteliselt muutumatuna, kuid hakanud tänavu siiski tasapisi paranema.
“Meie ettevõtted viivitavad arvete tasumisega keskmiselt kaks nädalat, avaliku sektori asutused kümme ja eraisikutest tarbijad seitse päeva. Eesti firmad hilinevad täna arvete maksmisega päeva võrra vähem kui aasta eest,” lausus Tammemäe.
Ivar Tammemäe sõnul on alati heaks soovituseks rakendada ettevõttes kindlat krediidipoliitikat ning vähemalt paar korda aastas korrigeerida seda vastavalt muutustele klientide maksekäitumises.
“Au sisse tuleb tõsta ka viivise nõudmine tasumata arvetelt. Lepinguline viivis peaks olema mõistliku suurusega ning soovitavalt veidi kõrgem kui kommertspankade pakutav lühiajalise laenu intress. Ebamõistlikult suured viivised tekitavad suletud ringi, kus ühelt poolt ei julgeta neid nõuda ja teisalt teab võlgnik, et ka kohtupraktika ei toeta nende väljamõistmist,” soovitas Ivar Tammemäe.
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets vandeadvokaat Klen Lausi sõnul toovad tänaseks ka Eesti seadusandlusse sisse viidud Euroopa Liidu hilinenud maksete direktiivi põhimõtted mitmeid olulisi muudatusi kogu Euroopa ärikeskkonda.
„Ettevõtjatel tasub hoolikalt tutvuda tänavu aprillist jõustunud võlaõigusseaduse muudatustega, mille kohaselt näiteks ei või lepingulistes vaidlustes reeglina tugineda pikematele kui 60 päevastele maksetähtaegadele. Riigiasutused peavad maksma kaupade ja teenuste eest reeglina 30 päeva jooksul.
Kui Eestis ei ole ühekuise maksetähtaja järgimine avalikus sektoris probleemiks, siis Lõuna-Euroopa riikide avaliku sektori asutustel võib kuluda kuni 150 päeva arve tasumiseks. ” lausus Klen Laus.
