Uuring: ligi pooled ettevõtjad ei tunne end IT-valdkonnas pädevalt
E-äri ja e-kaubanduse uuringust selgus, et ligi pooled Eesti ettevõtjad ei tunne end IT-valdkonnas piisavalt kompetentsena ning see on üks oluline põhjus, mis takistab e-lahenduste kasutuselevõttu ettevõtetes.
Eesti tarbijatest on e-kanalite kaudu ostnud kaupu või kasutanud teenuseid ligi 90 protsenti uuringus osalenutest. Nii ettevõtjad kui ka tarbijad näevad e-lahenduste laiema kasutamise arendamisel olulist rolli ka riigil, teatas majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
E-äri ehk ettevõttesisese või ettevõtetevahelise töö arendamise peamine takistus on lisaks piisavate teadmiste puudumisele veel ettevõtjate arvamus, et e-lahendused ei muuda ettevõtet efektiivsemaks ning peavad seda investeeringu asemel täiendavaks kuluks.
Lisaks puudub eelkõige just väiksematel ettevõtetel arendustöö tellimiseks rahaline võimekus. Riigilt ootavad ettevõtjad IT-lahenduste väljatöötamiseks ja juurutamiseks mõeldud toetusmeetmeid, koolitusi ning tehnotõlgi teenuse loomist, mis aitaks ettevõtjatel ja IT-lahenduste pakkujatel üksteisest paremini aru saada.
„Kui käesoleval perioodil keskendusime peamiselt riigipoolsete IKT lahenduste toetamisele, siis uuel 2014-2020 perioodil suurendame fookust ka äriettevõtete IKT toetustele,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas.
Uuringus toodi ühe soovitusena välja IT-koolituste viimine valdkondlikku õppesse, et haridussüsteemist väljujatel oleks lisaks erialaspetsiifilistele teadmistele parem arusaam IKT võimalustest.
„Kuna IKT vahendid on täna iga valdkonna äriettevõtte jaoks efektiivsuse tõstmiseks ja tootlikkuse suurendamiseks loomulikud tööriistad, siis tuleb senisest jõulisemalt tegelda ka IKT osa sisseviimisega õppekavadesse,“ sõnas Eesti Infotehnoloogia Liidu juht Jüri Jõema.
E-kaubanduse ehk müügitöö edendamiseks ja käibe suurendamiseks soovivad ettevõtjad peamiselt parandada oma teadmisi internetiturunduses ja e-kaubanduses ning riigilt oodatakse eelkõige tuge nõustamisteenuse näol.
Paljud tarbijad eelistavad e-poodidele siiski tavakauplusi, kuna soovivad kaupa eelnevalt ise näha ja proovida.
Samuti on e-poodide kasutamisel saanud takistuseks kauba transpordi hind ning tingimused. Sageli kõneks tulnud e-poodide usalduse küsimus on levinud pigem vanema tarbijaskonna hulgas ning kuulujuttudena, kuna enamasti polnud vastajad isiklikult midagi negatiivset e-kaubandusega seoses kogenud.
„Arvestades tänapäeva inimeste omavahelist suhtlust sotsiaalmeedia kanalites ja eri foorumites, on e-kaubanduses usalduse tekitamine ja hoidmine väga ärikriitiline, kuna usaldust on võimalik väga kiiresti kaotada,“ ütles tarbijakaitseameti direktor Andres Sooniste.
Teiste riikide e-kauplustest ostmisel toodi ühe probleemina välja asjaolu, et teatud hulk kaupluseid ei ole võimelised oma kaupa Eestisse tarnima.
Ka see on riigile üks väljakutse, kuidas viia välisriikide ettevõtjateni teadmine, et siin on samuti olemas potentsiaalne ja usaldusväärne turg, kuhu tasub oma äritegevus suunata.
Uuringu eesmärk oli täpsustada e-äri ja e-kaubanduse kasutatavuse määra Eestis, selgitada välja nende laiemat kasutamist pärssivad tegurid ja kasutuselevõtu laiendamise võimalused ning uurida teiste riikide vastavat parimat poliitikakujundamise praktikat.
