Kohtutäitur tegeleb Eesti suurimat palka teeninud mehe kohustuste väljaselgitamisega
Tänavu 13. mail suri DBT väetiseterminali juhatuse esimees, Eesti kõige kõrgemapalgalisem tegevjuht Vladimir Volohhonski. Praegu tegeleb kohtutäitur temast maha jäänud kohustuste väljaselgitamisega ja pärandi inventuuriga.
Kolm päeva hiljem avaldas Tallinna notar Tiit Sepp järgneva, üsna tavapärase teate:
"Palun kõigil pärima õigustatud isikutel endast enne 18.06.2013 notarile teatada. Pärima õigustatud isikud, kes soovivad Vladimir Volohhonski pärandist loobuda, peavad hiljemalt kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui nad said teada või pidid teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest, esitama notarile sellekohase notariaalselt tõestatud avalduse.
Pärimisasjas on esitatud 31.05.2012. a tehtud testament, millega isikud, kes päriksid seadusjärgse pärimise korral, saavad tutvuda notaribüroos.
Isikutel, kellel on andmeid pärandaja teiste testamentide asukoha kohta või kelle valduses on pärandaja testament, palun viivitamatult pöörduda Tallinna notar Tiit Sepa büroosse."
Ei läinud kaua aega, kui Volohhonski testamendi ja varaga hakkas tegelema kohtutäitur Elin Vilippus.
24. mail ilmus ametlikesse teadaannetesse järgnev info:
"Üleskutsemenetlus pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS (pärimisseadus - toim) § 140 lg 1,2 alusel. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus teatab, pärandaja Volohhonski Vladimir suri 13.05.2013. aastal. Natalja Volohhonski nõuab K.V. ja A-V.V. seadusliku esindajana pärandi inventuuri. Palun pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale Elin Vilippusele ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates. Üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud."
Natalja Volohhonski on Vladimir Volohhonski lesk.
Inventuur päästab pärandist suuremate võlgade maksmisest
Selgitagem järgnevalt Notarite Koja veebiküljel oleva materjali abiks võttes, mis on üleskutsemenetlus ja pärandi inventuur, ning milleks neid on vaja.
Isiku surma järel võib selguda, et pärijal tuleb lisaks lähedase inimese kaotusvalule hakata vastutust kandma ka kaotatu võlausaldajate ees. Teadmatusest võib juhtuda, et pärandaja võlgade katteks tuleb loobuda koguni omaenese varast.
Kuidas aga käituda, et vabaneda kohustusest tasuda surnu need võlad, mis temast järele jäänud vara väärtust ületavad? Võlad, mis pärandvara väärtust ei ületa, tuleb pärija(te)l võlausaldajatele alati tasuda.
Juhul kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks, kuid samas on tehtud pärandi inventuur, ei ole pärija kohustatud täitma pärandaja kohustusi oma vara arvel, vaid ainult pärandvara arvel.
Inventuuri nõude võib notarile esitada koos pärimismenetluse algatamise avaldusega või pärandi vastuvõtmise avaldusega. Seaduse järgi määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes.
Inventuuri eesmärk on koostada pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang.
Pärandi inventuur on endiselt kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud.
Inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Koostatud pärandvara nimekiri esitatakse kinnitamiseks notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks.
Pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks tuleb inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus, mille läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate.
