Viimsi Vallavalitsuses oli ühel juhul jäetud korraldamata rahvusvaheline hankemenetlus, kahel juhul polnud riigihangete registri kaudu riigihanget välja kuulutatud, kolmel juhul polnud riigihangete registrile esitatud kohustuslikku aruannet hankelepingu sõlmimise kohta.

Hangete maksumus kokku, mille puhul rikkumised avastati, on üle 5,8 miljoni euro.
Samuti selgus, et Viimsi Vallavalitsusel puudus auditeeritud perioodil hankekord, nagu on alates 2012. aastast seadusega nõutud.

Näiteks polnud AS Viimsi Vesi kehtestanud auditeeritud perioodil nõutavat hankekorda. Reovee äraveoteenuse ostmiseks summas 242 865 eurot ei olnud korraldatud hankemenetlust.

Olemasoleva vedajaga on sõlmitud tähtajatu leping, mistõttu on teised turul tegutsevad selle valdkonna ettevõtted jäetud ilma võimalusest sama teenuse pakkumiseks konkureerida.

OÜ Viimsi Haldus oli jätnud korraldamata kohustusliku hankemenetluse bussipeatuste hooldustööde tellimisel. Samuti oli ostetud turvateenuseid ilma konkurssi korraldamata kogu aeg ühelt ja samalt ettevõttelt.

Need rikkumised olid seotud hankelepingutega, mille kogumaksumus oli enam kui 260 000 eurot.

Läbipaistmatu rahakasutus ja huvide konfliktid

Riigikontroll leidis, et Viimsi vald ei ole oma äriühingutes taganud, et nende nõukogu liikmed kasutaksid seadusega antud võimalust teha järelevalvet äriühingu juhatuse tegevuse üle riigihangete korraldamisel, et tagada avaliku raha läbipaistvat, otstarbekat ja säästlikku kasutamist.

Samuti valmistas Viimsi valla jaoks raskusi hankemenetlustes konkurentsi kahjustava huvide konflikti olemasolu kindlakstegemine.

Nimelt osales AS Viimsi Vesi korraldatud riigihankel eraettevõte, mida juhtis isik, kes oli samal ajal ka ASi Viimsi Vesi nõukogu esimees.

"Sellist potentsiaalset huvide konflikti võinuks vältida hankekorras sätestatud juhtimisprotseduuride abil, kuid neid ei olnud välja töötanud," nendib riigikontroll.

Riigikontroll märkis, et vallal tuleb konkurentsi kahjustava huvide konflikti kindlakstegemine ja kohustus kõrvaldada eelise saanud pakkuja hankemenetlusest seaduses täpsemalt lahti kirjutada.

Lisaks vajaksid kohalikud omavalitsused selgemaid juhiseid huvide konfliktiga seotud olukordade ennetamiseks.

Kolme auditeeritu ostude kogumahust (üle 40 miljoni euro) auditeeritud perioodil valis riigikontroll auditeerimiseks välja kokku tehinguid 12 miljoni euro ulatuses, millest 7,3 miljonit moodustasid Viimsi Vallavalitsuse tehingud, 3,7 miljonit ASi Viimsi Vesi tehingud ning ligi 1 miljoni OÜ Viimsi Haldus tehingud. Auditeeritud perioodiks olid aastad 2010–2012.

Viimsi vald on elanike arvult Eesti suurim vald ja üks kiiremini arenevaid omavalitsusi. Riigikontroll rõhutas,et kohalikul maksumaksjal peab olema kindlustunne, et investeeringute elluviimiseks vajalikku raha kasutatakse läbipaistvalt, otstarbekalt ja säästlikult.