Leisalu: miks on vaja esitada majandusaasta aruanne?

Hiljemalt selle kuu lõpuks peab olema ettevõtetel Äriregistrile või ja mittetulundusühendustel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud majandusaasta aruanne nendel, kelle majandusaastaks on kalendriaasta.

Kellele see majandusaruanne ikka huvi pakub?

Reaalses elus on siiski huviliste ring küllalt laialdane – selle vastu tunneb huvi äriregister, kes kontrollib majandustegevuse vastavust seaduses määratletule, maksu- ja tolliamet, võlausaldajad. Ka kreedidiregister, millele kaudu saavad ettevõtte majandustegevuse põhiandmed ja eriti võlad ning võlgnevused või nende andmete puudumine kättesaadavaks igale päringu esitajale.

Ja lõppude lõpuks konkurendid, partnerid, tarnijad ja teised, kes selle kaudu määratlevad ettevõtte usaldusväärsust. Viimane on aga otseses seoses sellega, millistel tingimustel (ja kas üldse) ettevõttega tehinguid tehakse, kas ja kui palju nõutakse ettemaksu jne. Aruande puudumine aga näitab ettevõtte eriliselt madalat usaldatavust.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruandes on viimastel aastatel üha olulisemat tähendust saanud majandusaasta aruande osana esitatud tegevusaruanne. Selle alusel tehakse nii statistikat kui jäädvustatakse ühenduste tegevust arhiivis.

Lisaks on 1. juuli tulumaksu soodustusega ühenduste nimekirja kuuluvatele organisatsioonidele ka INF 9, kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise deklaratsiooni esitamise tähtaeg. See tuleb esitada kõikidel nimekirja kuulujatel, sõltumata kas kulusid on olnud või mitte. Esitamata jätmise korral ootab nimekirjast väljaarvamine.

Aga mis siis juhtub kui jättagi majandusaasta aruanne esitamata?

Eks ikka trahvid ja halvemal juhul võib aruande esitamata jätmine viia ka ühingu registrist kustutamiseni. Seadus lubab tegelikult määrata äriregistri pidajal trahvi ka hoiatusmäärust tegemata.

Seejuures võib trahvida nii juriidilist isikut kui selle kõiki juhatuse liikmeid isiklikult. Trahvimäär võib ulatuda 320 eurost 3 200 euroni.

Aurande võib esitada ettevõtjaportaali kaudu või notari vahendusel. Notari puhul tuleb aruanded ja selle lisad esitada notarile kas digiallkirjaga või paberkandjal.

Aruande saab esitada juhatuse liige või sisestaja, kellele on antud esitamise õigus. Aastaaruande esitaja võiks varakult tutvuda ettevõtjaportaali aruandluskeskkonnaga ja aruandevormidega, et vältida „viimase sekundi“ üllatusi.

Artikleid ja näpunäiteid, mida ja kuidas teha on internetiavarustest leida palju. Siiski soovitame alustajatel oma aruanded koostada koos raamatupidajaga, kellel on vastavad kogemused juba olemas.

Raamatupidamise seaduse kohaselt on juhatus vastutav aastaaruande koostamise, esitamise ja loomulikult selle sisu eest. Seega ei saa aastaruande koostamise ja esitamisega seotud tegevust jätta vaid raamatupidaja ülesandeks ja kohustuseks.

Tähelepanuks, et 4. juunist 2012. a muudeti raamatupidamise seaduse §25, mille järgi peab äriühingu majandusaasta aruande allkirjastama vähemalt üks tegevjuhtkonna liige.

Mõistlik on üle vaadata, kas omakapitali nõue on täidetud, kas on „üleval“ kohustusi ja nõudeid, mida oleks otstarbekas enne aruande lõplikku koostamist „lahendada“, koostada informatiivne tegevusaruanne, otsustada kasumi jaotamine või kahjumi katmine.

Arvestada tuleb ka ajaga, mis juhatuse (ja Nõukogu) ning aktsionäride/osanike üldkoosoleku (koos põhikirjas või aktsionärid/osanike kokkuleppes määratletud koosolekutest etteteatamisega) kokkukutsumiseks.

Sama kehtib ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta, kus aruanne peab registrile esitamisel olema allkirjastatud kõikide juhatuse liikmete poolt. Mittetulundusühingul on vajalik aruanne enne registrile esitamist kinnitada üldkoosoleku poolt, sihtasutusel nõukogu poolt. Neid protokolle küll registrile ei esitata, ent need peavad valmis olema küsimise peale saatmiseks.

Kui kasvõi ühel esindusõiguslikul isikul ei ole võimalik ettevõtlusportaalis anda digitaalallkirja tuleb keskkonnas valida aruande kinnitamine. Üles saab laadida vaid juhatuse liikmete poolt paberkandjal allkirjastatud skaneeritud allkirjalehe või terve skaneeritud paberil allkirjastatud aruande.

Aastaaruande koostamise peamised etapid veelkord:

* raamatupidamise aastaaruande koostamine
* tegevusaruande koostamine
* audiitorkontroll (kui see on audiitortegevuse seadusega ette nähtud),
juhatuse poolse majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kinnitamine äriühingutel
* äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku tegemine
*majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks üldkoosolekule, mittetulundusühingu üldkoosolekule või sihtasutuse nõukogule
* majandusaasta aruande esitamine registrile.