Eesti Turismifirmade Liidu peasekretäri Kristen Lahteina sõnul on teadlikkus reisikindlustuse vajalikkusest eestlaste hulgas iga aastaga kasvanud, teatas liit.

„Hea meel on tõdeda, et üha rohkem inimesi peab välismaal veedetud puhkuse lahutamatuks osaks reisikindlustuse olemasolu ja arvestatakse sellega, et isegi kõige lihtsam päikesepõletus võib vajada meditsiinilist sekkumist, rääkimata toidumürgitusest või tõsisemast õnnetusest,“ ütles Kristen Lahtein.

Reisikindlustus või Euroopa Ravikindlustuskaart?

Paljudes reisijates tekitab endiselt segadust Euroopa Ravikindlustuskaart ja selle otstarve ning tihti eeldatakse, et EL Ravikindlustuskaardist piisab ning kindlustust ei peagi tegema.

„On oluline meeles pidada, et Euroopa Ravikindlustuskaart ei võrdu reisikindlustuse alla kuuluva tervisekindlustusega. Kui reisikindlustus katab õnnetusjuhtumi korral kõik raviga seotud kulutused alates transpordist haiglasse kuni tagasisõidupiletiteni, siis EL asendussertifikaat katab vaid riikliku süsteemi raviasutuse teenuse maksumuse.

Inimene peab ise maksma näiteks visiiditasu ja kõik muud kaasnevad kulutused,“ ütles Lahtein.

„Samuti tuleb meeles pidada, et EL ravikaart kehtib vaid riikliku süsteemi raviasutustes ning paljudes Lõuna-Euroopa riikides on valdav erameditsiin. Sel juhul on reisikindlustuse sõlmimine rangelt soovituslik, isegi vältimatu,“ ütles Lahtein.

Kuidas haigus- või õnnetusjuhtumi puhul käituda?

Salva AS reisikindlustuse osakonna juhi Epp Ulfsaki sõnul on mistahes õnnetuse või haigestumise juhtumi korral kõige tähtsam välja uurida lähim ja sobivaim raviasutus ning samuti kindlustusseltsi teavitamine.

„Juhul, kui sündmus toimub nädalavahetusel või öötundidel, saab pöörduda esmaabi koordinaatori poole, kelle telefoninumbrid on ka poliisil ära toodud. Kohe õnnetusest või haigestumisest kindlustusseltsi informeerimine kergendab kahjujuhtumi käsitlemist ja kulude hüvitamist,“ lisas Ulfsak.