Miks on lendamine kallimaks läinud?

Miks on lennureisid kallimaks läinud ja mille arvelt lennufirmad hindu paisutavad, selgitab Estraveli lennupiletite müügidirektor Mauri Saarend.

Viimasel ajal on üha enam küsimusi tekitanud lennupiletite hindade jätkuv kallinemine.
Üle väga pika aja on näiteks Estravelis müüdud keskmise lennupileti hind tõusnud inflatsioonist kiiremini - selle aasta esimese viie kuuga ligi 8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ehk numbriliselt väljendades on piletihind tõusnud 378 eurolt 408 euroni. Sealjuures on suhteliselt rohkem kallinenud just erasõitudeks kasutatavad pikka etteostu nõudvad hinnad.

Üleüldist hinnatõusu majanduses põhjustab muidugi keskpankade jätkuv rahatrükk kombineerituna madalate intressimäärade poliitikaga. Eriti viimastel aastatel on selles vallas olukord käest läinud. Kõikvõimalikud päästepaketid, finantsstabiilsuse mehhanismid ja kvantitatiivsed kergendamised tähendavad sisuliselt katteta raha süstimist majandusse. See võib mingiks ajaks anda leevendust vastutustundetu laenamisega tegelenud institutsioonidele, kuid viib paratamatult üles kaupade ja teenuste hinnataseme tervikuna.

Tulles siit tagasi regulaarlendude hindade juurde, peab siiski ütlema, et pikemat ajaperioodi vaadates on lendamise hind pikalt väga stabiilsena püsinud ja kohati isegi langenud. Ka täna on võimalik hästi ette planeerides leida lennureisi Euroopasse absoluutsummas odavamalt kui näiteks 20 aastat tagasi, kuigi ka lennukikütust toodetakse naftast, mille hind on selle ajaga maailmaturul drastiliselt tõusnud. Muidugi on täna ostetav lennupilet tõenäoliselt märksa „lahjem“ kui analoogne pilet aastakümneid tagasi. Teenindust on vähem ja ebamugavusi rohkem, aga sihtkohta kohale jõuab ikkagi.

Pidev võitlus ellujäämise nimel

Lennuhindade suhtelise stabiilsuse on taganud lennundusturu liberaliseerimisega kaasnenud ülepakkumine. Võimalusi reisimiseks on väga palju juurde tulnud ja konkurents pakkujate vahel olnud terav. See on paraku viinud paljud lennufirmad üle maailma suurtesse raskustesse. Vaid üksikud teenivad kasumit, Euroopa firmadest enamik aga kahjumit ja paljud lennuettevõtted on viimastel aastatel oma tegevuse sootuks lõpetanud.

Et ots-otsaga kokku tulla ja firmat raskustest olenemata elus hoida, on paljud lennukompaniid kasutusele võtnud kokkuhoiuprogramme. Valdavaks trendiks on saanud teeninduse vähendamine ja iseteeninduse osakaalu tõstmine: lennufirmad sulgevad esindusi, vähendavad teenindava personali arvu nii lennujaamades kui lennuki pardal, lennukitesse paigaldatakse rohkem istmeid, kuid süüa-juua antakse vähem või ei anta üldse, probleemide korral on klienditeenindus pahatihti kättesaadav vaid pika ooteajaga tasulistel telefoniliinidel jne.

Tänaseks on siiski paljud sisemised kokkuhoiuvõimalused ammendunud ja vanad rasvad ära põletatud. Ehk paratamatult on lennufirmade huviks reisija kohta teenitava tulu suurendamine. Üks võimalus seda teha on konkurentsi vähendamine. Seda tehakse läbi lennufirmade ühinemise ja tihedama hinnakoostöö. Teiseks tulu suurendamise võimaluseks on teenuse osadeks jagamine ja iga osa erinev hinnastamine. Vaatleme neid lähemalt.

Lennufirmade ühinemine ja tihedam hinnakoostöö

Viimasel ajal on ette tulnud mitmete suurte lennufirmade ühinemisi ja see mõjutab lennunduses toimuvat oluliselt. Eriti on ühinemiste mõju näha Atlandiülestel liinidel, kus liitunud on väga suured ettevõtted nagu United ja Continental, Delta ja Northwest, Air France ja KLM, British Airways ja Iberia. Lisaks on lennufirmad tihendanud alliansside sisest koostööd ja praktikas kujundavad Atlandiületuslendudel hindu sisuliselt kolm suuremat lennufirmade gruppi. Kokkuvõttes on see kaasa toonud konkurentsi vähenemise turul ja võimaluse hindu tõsta. Positiivse poole pealt peab aga märkima, et reisijal on rohkem võimalusi erinevate lennufirmade kombineerimiseks, näiteks mineku- ja tulekusuunal.

Kodule lähemale tulles, on üks hinnatõusu põhjusi Eesti turul kahtlemata ka Estonian Airi ümber toimuv. Nende lennuvõrgu ja sageduste vähendamine ning laiemalt Tallinnast algavate lennuvõimaluste hõrenemine on andnud teistele lennufirmadele võimaluse siinsel turul oma teenuste eest enam raha küsida.

Teenuse osadeks jagamine ja iga osa erinev hinnastamine

Paljude lennufirmade puhul on möödas ajad, mil piletihinna sisse kuulus nii äraantav pagas, pardateenindus lennukis kui näiteks istekoha eelnev valik ja muud pisidetailid. Üks väheseid Euroopa kasumis olevaid lennuettevõtteid ehk meilegi tänapäeval väga tuntud Ryanair teenib juba ligi neljandiku oma tuludest lisateenuste küllaltki agressiivsest müügist. Loomulikult jälgivad ka teised lennukompaniid iirlaste praktikat ja üritavad neid mingis osas jäljendada.

See tähendab, et järjest suurema tõenäosusega jagatakse lennuga kaasnev komponentideks ja iga detail muudetakse eraldi tasustatavaks, kusjuures mõni tasudest võib olla ebaproportsionaalselt kõrge. Sõltuvalt lennufirmast võidakse lisatasusid küsida näiteks krediitkaardimakse, lennule registreerimise, istekoha valiku, pardateeninduse, pagasi, meelelahutussüsteemi kasutamiseks vajalike kõrvaklappide või ka padja-teki eest. Rääkimata juba sellisest luksusest nagu klienditeenindajaga telefoni teel suhtlemine. Kõik sellised lisatasud võivad lennu kogumaksumust üsna oluliselt suurendada.

Üsna kindel on ka see, et peale mingi tasu kehtestamist hakatakse seda aja jooksul tõstma või tasu eest saadavat hüve vähendama. Juba mainitud Ryanair on näiteks viimase 7 aasta jooksul kasvatanud äraantava pagasi hinda kuni 1857 protsenti.

Olukord meenutab mõnevõrra toidupoest tuttavat pakendite suuruse vähendamist, ainult et palju suuremal skaalal. Kui toidupoes on müüjal vähemalt kohustus näidata iga toote juures ka kilogrammi või liitri hinda, siis lennupiletite puhul on lisateenuste maksumusega arvestamine erinevate pakkujate hindade võrdlemisel tarbija jaoks märksa keerulisem. Täna on see valdkond suuresti reguleerimata ja vähemkogenud reisija võib esmapilgul odavaimana tundunud variandi eelistamisel hoopis kõvasti raha kaotada.