"Eesti lõi oma väikese "euroala" ammu enne suurt, kui sidusime 1992. aastal oma valuuta Saksa margaga. Mõistsime, et uus valuuta vajab tugevat ankrut, aga ka tugevat fiskaal- ja majanduspoliitikat ja jõudsime sellega kaugele," sõnas Jürgen Ligi kohtumisel.

"Nüüd, euroala täieõigusliku liikmena on Eesti majanduskasv ja väike võlakoormus näide sellest, et euroala ühised stabiilsus- ja kasvupakti reeglid töötavad, kui neid järgida."

Rahandusminister Ligi kinnitas, et euroala liikmed vajavad stabiilsust ja üksmeelt. "Euroalal kehtestatakse uusi regulatsioone ning liit muutub pidevalt tugevamaks," ütles ta. "Tähtis on aga mitte unustada – ühiste eesmärkide saavutamise aluseks on kindlus, et kokkuleppeid tõepoolest täidetakse."