VKG juhatuse liige ja arendusdirektor Jaanus Purga ütles Ärilehele, et võimalik ligi 400 miljoni euro suurune investeering on oluline ja mastaabilt suur nii VKG kui ka Eesti jaoks ning seetõttu peavad kõik olulised sisendid pika aja peale stabiilselt paigas olema.

"Tulenevalt eelmise aasta lõpus vabariigi valituse määruse muudatusest, millega tõsteti järsult loodusvarade kasutusõiguse tasumäärasid, ei saa praegu kindel olla, mis tulevik toob põlevkivisektori maksustamise osas Eestis," ütles ta.

"Meie jaoks on väga oluline näha juba praegu, mis saab 2016. aastal ressursi- ja saastetasudega ning samuti milliseks kujuneb põlevkivi ressursipoliitika järgmisel arengukava perioodil."

Niisamuti puudub tema sõnul jätkuvalt selgus Euroopa Liidu mootorkütuste süsinikdioksiidi "jalajälje" direktiivi osas, mis võib mõjutada oluliselt Eesti põlevkiviõlist toodetud mootorkütuste turustamist tulevikus.

"Iga riigi või Euroopa Liidu poolt läbi viidud ootamatu maksutõus või seaduse muudatus tõstab järsult projekti riskantsust investorite ja finantseerijate silmis," sõnas Purga.

Projektiga seotud määramatus ja riskantsus täna liiga kõrge, mistõttu finantseerivate pankade poolt seatud tingimused osutusid VKG jaoks vastuvõetamatuks.

"Edasilükkav otsus annab meile võimaluse analüüsida läbi kõik võimalikud lahendused rafineerimistehase rajamiseks, sealhulgas koostöö teiste Eesti õlitootjatega," ütles Purga.

VKG on tema sõnul endiselt veendunud, et põlevkiviõlide töötlemine kõrgekvaliteetseks diislilkütuseks on Eesti majanduse jaoks oluline ja õige suund ning VKG poolt valitud tehnoloogia võimaldab põlevkiviõlisid töödelda majanduslikult tasuvalt ka VKG poolt planeeritud mahtude juures.

Eesti Energia teatas mai lõpus, et loobub üksi diislitehase rajamisest ning on valmis tehase rajama koos VKG ja Kiviõli Keemiatööstusega. Ettevõtte pidas väikese rafineerimistehase ehitust liiga kulukas.