Yrjö Ojasaar: Kas Eesti mahajäämus raha kättesaadavuses on peagi paranemas?
Võimalused selleks on Eestis olnud piiratud ning sõpradelt või pangast laenamise ja erainvestorite leidmise kõrval pole olnud palju alternatiive.
Kui vaadata maailma statistikat, siis Eesti ettevõtted on alakapitaliseeritud. Märtsis avaldatud McKinsey kapitaliturgude uuringu järgi on maailma finantsvarade osakaal SKP’st arenenud riikides neli korda kõrgem Ida-Euroopast (408 vs 108%).
FinanceEstonia juhatuse liige Priit Põldoja võtab probleemi olemuse lühidalt kokku: ‘Väikese ja keskmise surusega ettevõtete kasv varases faasis sõltub paljuski erakapitali kättesaadavusest. Allikateks võivad olla sõbrad, sugulased, ingelinvestorid. Hilisemas faasis, kui ettevõtte eesmärgiks on skaleeruvalt kasvada, vaatavad innovatiivsed ettevõtted kõige sagedamini siiski riskikapitali ja erakapitalifondide poole. Era- ja riskikapitali turg on Eestis aga väga vähe arenenud.’
Era- ja riskikapitali investeeringud moodustasid Eestis 2011. aastal 0,04% SKP-st, mis on 22 korda väiksem näiteks Rootsi vastavast näitajast, 8 korda väiksem Euroopa keskmisest ning 2,6 korda väiksem Ida-Euroopa keskmisest. Era- ja riskikapitali investeeringutelt jääme alla ka Lätile ja Leedule.
KredExi juhi Andrus Treieri sõnul ainuüksi kapitalipakkumise suurendamisest toimiva ning jätkusuutliku riskikapitalituru arendamiseks ei piisa.“Et tekiks tööstusharu, on oluline kaasa aidata siinsete võimekate meeskondade tekkimisele ja arendamisele, kes oleksid suutelised nii erainvestoritelt kapitali kaasama kui ka oma fondi portfelliettevõtteid edukalt juhtima ja kasvatama. Fondihaldurid peavad olema hea kontaktivõrgustikuga, aktiivsed ettevõtete arengule kaasa aitama ning kellel on varasemast kogemusest nii edulugusid kui õppetunde ette näidata. Täna on selliseid meeskondi siinsel turul väga vähe”, lisas Treier.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vedamisel ning EstVCA ja KredExi koostöös on astutud esimene samm selle olukorra parandamiseks, ning aktiivselt on keskendutud toimiva ja effektiivse era- ja riskikapitali turu kujundamisele erasektoris. Ühe riikliku riskikapitalifondi haldamise asemel on välja töötamisel teistsugune ning näiteks Singapuris ja Israelis väga edukaks osutunud fondifondi mudel.
Jaanuaris juba alustas tegevust Balti riikide ja Euroopa Investeerimisfondi koostöös loodud Balti Innovatsioonifond, mis investeerib Baltikumi erakapitali (hilisem kasvufaas) fondidesse Alates 2014. aastast on plaaanis suunata struktuurfondide vahendid varasema faasi fondifondi, mis investeeriks erasektori pool hallatavatesse kohalikesse seemne, startup ning riskikapitali fondidesse. Loodavad fondid aitavad kaasa uue põlvkonna fondihaldurite arendamisele, suurendavad investeeringuid innovaatilistesse startupidesse ning aitavad kaasa nende kiiremale rahvusvahelistumisele. Võti on siin muidugi, et fondihaldureid ei imporditaks Euroopast, vaid et kogemus ja teadmine tekiks Eestis koha peal.
Tihedas koostöös Euroopa nurgakiviinvestori EIF-iga (European Investment Fund) soovib riik Eestisse tuua tööstusharu parimad rahvsuvahelised praktikad ja standardid.
Olles sageli olnud kriitiline kapitaliturgude arendamise suunaliste riigipoolsete tegevuste osas, tuleb seekordset algatust tunnustada. Ettevõtete laustoetuste asemel mõeldakse ka sellele, kuidas Eestisse tarka kapitali meelitada ning kuidas sellise ökosüsteemi areng kohalike ettevõtete ambitsioone paremini toetaks.
