Korteriühisustest saavad korteriühistud
Justiitsminister Hanno Pevkur selgitas eelnõud tutvustades, et täna peavad korteriühistute liikmed oma õiguste ja kohustuste teadmiseks orienteeruma mitmes seaduses.
„Näiteks kui parkimiskohtade kasutusõigustega seonduvad küsimused tuleb täna lahendada kahe seaduse, korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, siis edaspidi ei tule korteriomanikel enam nii palju pead murda – tunda tuleb vaid korteriomandi- ja korteriühistuseadust,“ illustreeris minister tänast olukorda.
„Suurim muudatus puudutabki just korteriühisusi. Kuivõrd inimeste jaoks on korteriühistu kõige selgem vorm korteriomanditega majandamiseks, luuakse edaspidi automaatselt kõigile korteriomanditega majadele korteriühistud. Selline käik on vajalik eelkõige suurema õigusselguse saamiseks. Usun, et paljud koduomanikud on tänases regulatsioonis ikka aeg-ajalt kokku puutunud segadusega, mis tuleneb ühisuse juriidilisest vormist,“ selgitas Pevkur.
Eelnõu kõige olulisem osa toob selguse korteriühistu õigustesse ja kohustustesse olukordades, kus valitseb ebaõiglus või ebaselgus. Olgu nendeks näideteks siis autole kukkunud jääpurikast tekkinud kahju hüvitamine või ühe korteriomaniku maksmata jäetud vee või keskkütte arved. Siia alla käib justiitsministri sõnu ka suurema kindluse tagamine kortermaja renoveerijale, et ta tehtud töö eest korteriühistult raha kätte saab.
“Jääpurika tekitatud kahju osas valitseb hetkel olukord, kus selle kahju peaks hüvitama konkreetne korteriomanik, kes siis hiljem saaks kohtu kaudu teistelt korteriühistu liikmetelt nende osa kahjust sisse nõuda. Selline korraldus ei ole kaugeltki mõistlik ning tulevikus peaksid selliste kahjude korral vastutama korteriühistu,“ märkis Pevkur.
Korteriomaniku maksmata vee või küttearve raha saaks tulevikus korteriühistu võlgnikult välja nõuda ka siis, kui korterile oleks seatud väga suur hüpoteek. Sellises olukorras saab korteriühistu taotleda hüpoteegiga ülekoormatud korteri mahamüümist täitemenetluses. Pevkur lisas, et see omakorda tooks kaasa hüpoteegi kustutamise, suurendades sedasi ka korteriomanike vastutustunnet naabrite ees ja võimalike ostjate ringi.
„Korteriühistu majandusliku tõsiseltvõetavuse huvides on eelnõusse sisse kirjutatud võimalus, kus korterühistu pankrot tooks sisuliselt kaasa korteriühistu saneerimise pankrotihalduri ja kohtuniku kaasabil ja juhtimisel. Selle käigus koostatakse ühistule uus majandamiskava, kus kajastatakse kõik senised võlad firmade ees või nõuded korteriomanike vastu ja tehakse majandamisgraafik võlgade tasumiseks. Nii saavad korteriomanikud selge ette kujutuse oma kohustustest ja lepingupartnerid tagasi vähemalt osa oma rahast, see aga suurendab kindlasti veelgi korteriühistu majanduslikku tõsiseltvõetavust,“ tõi minister veel ühe näite muudatustest.
Täna on Eestis ligi 21 000 korteriomandi esemeks olevat kinnisasja ja umbes 470 000 korteriomandit. Seega on tegemist muudatustega, mis puudutavad ligi miljonit inimest.
Aruteludega alustati juba 2006. aastal ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu läbis pika ja põhjaliku kooskõlastuse ning arutelude ringi, kuhu olid kaasatud Eesti Korteriühistute Liit, Omanike Keskliit, Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda jne. Seetõttu on tegu väga paljusid kompromisse sisaldava eelnõuga, mis peaks oluliselt korrastama korteriühistute tegevust ja tooma selgust praktiliste probleemide lahendamisse.
