Uuri, kuidas saada romusõidukile lammutustõend

Olulisima lahendusena romusõidukite käitlemisel on keskkonnaministeeriumi hinnangul inimeste teadlikkuse tõstmine. Kuigi mootorsõidukite maaletoojad peavad jäätmeseaduse kohaselt tegelema teavitustööga, on näha, et see ei ole piisav, nentis keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Malle Piirsoo.

Piirsoo ütles Ärilehele, et tekkinud ummikseis „surnud hingedega“ liiklusregistris saaks kindlasti mingil määral leevendust ka sellest, kui parandada järelevalvet illegaalse lammutamise osas. „Tõenäoliselt oleks vaja teha muudatusi ka liiklusregistris kustutamise võimaluste osas, kuid kindlasti ei oleks selleks abinõuks lammutustõendi väljastamise nõude leevendamine,“ märkis Piirsoo.

Piirsoo rõhutas, et lammutustõend antakse üksnes sellisele romusõidukile, millel on olemas kõik olulised osad - kere, sillad, mootor, käigukast, katalüsaator, elektrooniline juhtplokk. Kui autol puudubki peegel või iste, ei loeta neid auto olulisteks osadeks ning sellisele romusõidukile väljastatakse ka lammutustõend. Romusõiduk ei või olla oluliste lammutustunnustega. Viimasele viitabki enamasti oluliste osade puudumine.

Oluliste osade puudumine jätab lammutustõendist ilma

Sageli langevad sellesse kategooriasse just nn doonorsõidukid, millelt võetakse juppe teise auto parandamiseks, mõned osad pannakse kõrvale ka mõttega „ehk kunagi läheb vaja“. Piirsoo sõnul lõppeb selline tegevus reeglina nii, et kui mõni oluline osa autolt puudu, peab omanik oma sõiduki üsna tõenäoliselt tasuta ära andma.

„Romulad on huvitatud just esmajoones nendest olulistest osadest. Jäätmeseaduse kohaselt on tootjal suisa õigus küsida puuduva osa eest raha. Seda siiski täna ei praktiseerita, kuid raha ka sõiduki ei maksta. Kui, siis väga väike summa, sõltuvalt sellest, mis osa puudu on,“ selgitas Piirsoo. Lammutustõendit oluliste lammutustunnustega sõidukile aga ei anta.

Sõidukit saab liiklusregistrist siiski kustutada.Trahvi hinnaga.

Selleks tuleb pöörduda maanteeameti liiklusregistrisse ja teha lihtkirjalik avaldus sõiduki kustutamiseks liiklusregistrist. Avalduses tuleb muu hulgas märkida põhjus, miks sõidukit enam olemas ei ole või miks ei antud lammutustõendit.

"Piisav põhjendus ei ole näiteks, et sõidukit enam ei eksisteeri. Selgitus peab olema pikem ehk miks ei eksisteeri, lisades kõik asjakohased aastaarvud, mil sõidukist loobuti või see lammutati jne," selgitas Piirsoo.

Järgmiseks võtab maanteeamet avalduse menetlusse ja kontrollib, millal on sõiduk saanud esmaregistreeringu, millal oli viimane kehtiv tehnoülevaatus jms. Kui sõidukil on olnud mõni kehtiv tehnoülevaatus pärast 2004. aastat, edastatakse selle inimese andmed keskkonnainspektsioonile (KKI) edasiseks menetluseks. Kui KKI on menetluse lõpetanud ja edastanud otsuse maanteeametile, kustutab maanteeamet selle otsuse alusel sõiduki liiklusregistrist.

"Seega võtab sõiduki kustutamine liiklusregistrist aega ning võib sõiduki omanikule kaasa tuua trahvi selle eest, et ta oma sõiduki ise täielikult või osaliselt lammutas, kuna ta on rikkunud jäätmeseaduse nõudeid," märkis Piirsoo.

KKI-le edastatakse sõiduki omaniku andmed seetõttu, et alates 2005. aasta 1. jaanuarist peab romulatesse üleantud sõidukitele väljastama lammutustõendi. Kui seda tehtud ei ole, on tegemist olnud illegaalse tegevusega nii sõiduki omaniku kui ka romusõiduki vastuvõtja poolt.

"Sõiduki omanik ei tohi ise oma autot lammutada ja selle osi ükshaaval maha müüa või lammutada selleks, et teisele autole osi saada. Mõlemad tegevused on jäätmeseadusega keelatud, sest romusõiduk kuulub ohtlike jäätmete hulka," rõhutas Piirsoo.

Sõiduki viimine jäätmeloata metallikokkuostu toob karistuse

Teine põhjus, miks autod registrisse lõksu jäävad, on Piirsoo sõnul see, et tihti annavad inimesed raha eest oma romusõiduki üle ajalehes kuulutajale, kes ostab neid kokku metallijäätmetena.

„Romusõidukit sellisele isikule üle andes eksib inimene jäätmeseaduse nõude vastu, mille kohaselt inimene peab olema veendunud jäätmeid (romusõidukit) üle andes, et isikul, kellele ta romusõiduki üle annab, on olemas jäätmeluba,“ selgitas Piirsoo.

Sel viisil romusõiduki vastu võtnud isik eksib aga lausa mitme jäätmeseaduse nõude vastu - tal puudub tegevuseks jäätmeluba ning romusõidukite ja nende osade kokkuostmine metallijäätmetena on keelatud.

„Sõiduki olulised osad on just need, mida sageli metallijäätmetena maha müüakse. Romusõiduki üleandmine isikule, kellel puudub selleks tegevuseks jäätmeluba, on jäätmeseaduse alusel karistatav tegevus. Ka romusõidukite kogumise ja käitlemise eest ilma jäätmeloata on jäätmeseadusega ette nähtud karistus,“ ütles Piirsoo.

Euroopas on „kadunud“ 3,5 miljonit sõidukit

Piirsoo nentis, et täpselt samadele probleemidele otsivad lahendusi ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid.

„Euroopa Komisjoni sõnul on Euroopas "kadunud" ühel või teisel põhjusel 3,5 miljonit sõidukit, millele oleks pidanud väljastatama lammutustõendi. Kuna romusõidukil on positiivne väärtus, siis see on ka peamine seaduse nõuete rikkumise põhjustest. Seadust rikutakse nii teadmatusest kui ka teadlikult. Illegaalse romusõidukite lammutamise vastu võitlevad kõik liikmesriigid. Nii ka Eesti,“ rääkis Piirsoo, lisades, et lammutustõendi andmise nõue ongi olnud algusest peale üks peamisi romusõidukite direktiiviga sätestatud mõjutusvahendeid võitlemaks illegaalse lammutamise vastu.

Piirsoo nentis, et Eesti ole suutnud mitmel aastal järjest täita romusõidukite taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarve. „Alles 2012. aastal muutus asi paremaks, kui Eestis võeti kasutusele purustijärgne tehnoloogia,“ ütles Piirsoo.

Ta selgitas, et taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude arvutamine ei ole otseselt seotud liiklusregistrist kustutatud sõidukite arvuga või sõidukitega, mis on veel liiklusregistris arvel, kuid mis tõenäoliselt ei naase kunagi tagasi liiklusesse. Neid sihtarve arvutatakse romulasse viidud romusõidukite keskmise massi alusel. Piirsoo sõnul on Euroopa Komisjoni õigustalituse otsustada, kas Eesti vastu algatatakse seetõttu rikkumismenetlus või mitte.

Tänaseks seda veel tehtud ei ole.