Metallitööstus lõi enim töökohti
Metallitööstuses hõivatud töötajate arv kasvas kiirstatistika põhjal aastaga kuus protsenti. Sektori suurusest tulenevalt oli metallitööstus suurim täiendavate töökohtade looja töötlevas tööstuses. Palgad kasvasid Eesti keskmisega samas suurusjärgus, kuigi tootmismahtude vähenedes langes ka töökoormus. Ettevõtete kogukulud langesid müügiga samas tempos, samas kogukasum jäi ligi viiendiku võrra 2011. aasta näitajale alla. Samuti langesid tootlikkuse näitajad, vaid lisandväärtuse suhe kogukuludesse paranes.
Tootmine vähenes nii metallide kui metalltoodete tootmises. Suurem langus iseloomustas müüki koduturul. Müügihinnad ei muutunud aastaga oluliselt, kuid samas liikusid tootjahinnad igas kvartalis kõrgemale. Metallide impordihinnad püsisid aastatagusel tasemel, kuid metalltoodete sisseveo hinnad kasvasid varasema aastaga võrreldes.
Eesti päritolu toodete ekspordis kukkus raua ja terase müük kaks korda, mille põhjustas lahtvaltsterase müügi vähenemine eelkõige Rootsi ja Poola. Teiste peamiste ekspordipartnerite puhul püsis müük aastatagusel tasemel või langes veidi. Peamiseks ekspordiartikliks kerkisid lehtterase asemel metallkonstruktsioonid.
Metalltoodete tootjate kapitalipaigutused masinatesse ja seadmetesse moodustasid üle 70% kogu investeeringutest. Samas langesid investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.
Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatud kindlustunde indikaator oli ettevõtjate hinnangul 2012. aastal madalam kui aasta varem. Aasta lõpus langesid tellimused alla tavapärase taseme, kuid 2013. aasta esimestel kuudel olukord paranes. Tõusid eelkõige ootused tuleviku osas, sh kasvas soov suurendada töötajate arvu. Kuna ehitussektori väljavaated on tulenevalt riigi saastekvoodi müügist saadud tulude vähenemise tõttu kehvemad, siis on ettevõtted panustamas pigem teistele valdkondadele nagu masinaehitus.
