Küsitlusest, milles osales 1036 inimest üle Eesti, selgus, et kõige enam ollakse kõrgema palga nimel nõus igava tööga.

„Koguni 21 protsenti vastanuist valiks igava ja üksluise töö, kui see oleks kõrgelt tasustatud,“ ütles CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil.

„Mõneti on see ju loogiline," märkis Heil. "Kindlasti on paljudki unistanud, kui tore oleks lihtsalt kontoris mittemidagi tehes istuda ja selle eest head palka saada. Kuid inimesed, kes on oma elus mõnda aega nii töötanud, teavad, et tegelikult ei ole see üldse meeldiv – pikemas perspektiivis ei suudaks ka kõige vähenõudlikum töötaja teha päevast päeva igavat tööd, sest igal inimesel tekib siis, kui esmavajadused kaetud, sisimas vajadus eneseteostusele.“

Veidi vähem, 18 protsenti vastanuist oleks nõus kõrgema palga nimel petma riiki ja saama kõrgema osa palgast ümbrikus.

„Enne, kui töötaja nõustub osa oma palgast ümbrikus vastu võtma, peaks ta siiski mõtlema, et pikemas perspektiivis on kaotajaks just tema ise – mitmete hüvitiste ja tasude maksmisel on summa arvutamise aluseks just ametlik sissetulek,“ kutsus Heil üles seadustega vastuollu minemist väga tõsiselt kaaluma.

„Mis veelgi hullem - inimesed ei pruugi seda küll teadvustada, kuid tegelikkuses kaasneb ümbrikupalkade maksmisega negatiivne mõju tervele ühiskonnale – kahaneb riigi võimekus, üleüldine turvalisus ning saamata jääb terve hulk vajalikke teenuseid,“ lisas Heil.

17 protsenti vastanuist lepiks kõrgema palga nimel karjäärivõimaluste puudumisega. Pideva ületöötamisega lepiks kõrgema palga nimel 6 ning halva tööõhkkonnaga 1 protsent vastanutest.

„Huvitav tõik on seegi, et koguni 29 protsenti vastanutest ei oleks kõrgema palga nimel nõus ühegi eelmainitud punktiga, mis näitab, et raha ei ole siiski mitte kõigile eestimaalastele peamine eesmärk,“ tõi CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg küsitlusest välja ühe positiivse külje.

Samas 8 protsenti vastanutest oleksid kõrge palga nimel nõus kõigi mainitud punktidega.

Tammeorg lisas, et CV Keskuse sõsarportaal cvmarket.lt viis hiljuti sarnase küsitluse läbi ka Leedus ning selgus, et seal ei ole 21 protsenti vastanustest nõus ühegi punktiga ning 11 protsenti neist lepiks kõrgema palga nimel kõigega.