Läti majandusteadlane: lattide kiire hävitamine ei ole hea mõte

Läti majandusteaduste doktor Uldis Osis ütles ajalehele Diena, et ei soovita lattide hävitamisega kiirustada, kuna pole välistatud, et varem või hiljem naaseb riik oma valuuta juurde.

Üleminek eurole ei tähenda seda, et Läti siseneb stabiilsuse tsooni ning seeetõttu pole Osise sõnul välistatud, et riik pöördub lattide juurde tagasi.

„Seda seetõttu, et eurotsoonis valitsevad süsteemsed sisemised riskid, mis on seotud eurotsooni riikide ebastabiilse majandusega. Esimeses järjekorras on jutt pangandusest tervikuna, peamiselt lõunapoolsetes riikides, sealhulgas Prantsusmaa. Aga ka teistest riikidest nagu näiteks Suurbritannia,“ rääkis Osis.

„Me näeme, et Lätis on pangad laenude väljastamisel väga-väga ettevaatlikud, mistõttu kasvab laviinina kiirlaenude osakaal, mis teeb finantssituatsiooni veelgi keerulisemaks. Kõik need märgid osutavad sellele, et tuleb olla väga tähelepanelik ja ettevaatlik,“ märkis majandusteadlane.

Ka poliitilises vaates ei kulge asjad Euroopa Liidus Osise sõnul just kõige muretumalt.

„Räägime avameelselt – kui kaua on sakslased valmis formaalselt raha välja andma, mis sisuliselt tähendab võõraste võlgade kinni maksmist? Need laenud kantakse ju nii või teisiti maha. Praegu toimub see Küprosega ja Kreekaga. On ilmselge, et suurem osa nendest laenudest tuleb korstnasse kirjutada,“ ütles Osis.

Eile kirjutas Läti meedia, et kuigi euro võetakse seal kasutusele järgmisest aastast, hakkavad lõunanaabrid juba augusti lõpus või septembri alguses latte hävitama.

„Metallraha hulk on väga suur, seepärast on vaja sellega tegeleda, et teha ruumi euromüntidele, mis jõuavad Lätti sügisel,“ ütles Läti Panga president Ilmar Rimsevics.

Pangajuht põhjendas kiirustamist sellega, et Lätil pole nii suuri laovõimalusi, et hoida korraga nii uusi euromünte kui ka praegu käibel olevaid metallrahasid. Paberrahad hävitatakse pärast euro käibele tulekut.