Personalirendiettevõtte roll on värvata oma ettevõtte koosseisu nõutud kvalifikatsiooniga töötajaid ja rentida neid kasutajaettevõttesse igapäevaseid tööülesandeid täitma, sisuline vastutus töösuhte sõlmimise, haldamise ja lõpetamise eest jääb seejuures personalirendiettevõttele. Personalirendi kasutus on sagedamini tingitud kasutajaettevõtte ajutisest töömahu kasvust, ebaselgest tulevikust (ja eesmärgist riske hajutada) või soovist delegeerida teatud töötajaskonnaga seotud kohustused ettevõttest välja. Eelnev situatsioonide loetelu ei ole siiski lõplik ning personalirent võib otstarbekas lahendus olla veel olukorras, kus puhkuseperioodiks on vaja asendustöötajat (nt asendussekretäri), kaugest peakontorist on saabunud koondamisteade (kuid kohalike eesmärkide saavutamiseks on vaja töökäsi, mistõttu koondatavad töötajast tõstetakse personalirendiettevõtte alla), rahvusvaheline organisatsioon soovib asutada oma esindust veel tundmatul turul või on plaanis luua päris uus organisatsioon, millega paratamatult kaasneb hulk personalitööga seotud küsimusi ja uusi kohustusi.

Renditöötajateks ei ole seega mitte üksnes tähtajalise töölepinguga liht- ja oskustöölised nagu enamasti arvatakse, vaid ka kõik teised töötajad sõltumata ametikohast ja töösuhte planeeritud kestvusest. Tänaseks moodustavadki ühe olulise renditöötajaskonna globaalsete ettevõtete Eesti esindustes töötavad inimesed. Sageli need esindused oma väiksusest tingituna eraldi tugifunktsioone nagu raamatupidamine ja personalijuhtimine ei loo ning juhtub ka seda, et töötajate näol on olemas küll Eesti esindus, kuid kohalik juriidiline keha üldsegi puudub. Sellises situatsioonis on kõik tegevuseks vajalik korraldatud läbi personalirendiettevõtte.

Personalirendi võimalusi võiksid tänasest enam ära kasutada kõik alustavad ettevõtted, sest see võimaldab sisse osta mitmeid ettevõttele olulisi teenuseid, nagu personali värbamine ja valik, töölepingute koostamine ja administreerimine, tööaja- ja puhkusearvestus, palgaarvestus, samaaegselt. Uue ettevõtte loomise taga võivad seista spetsialistid omas tegevusvaldkonnas, kuid nad ei pruugi olla asjatundjad värbamise, tööõiguse ja palgaarvestuse jms teemadel. Seega võib personalirenditeenus anda alustavale ettevõttele teatud perioodiks nii ajalist kui ka rahalist kokkuhoidu, sest jällegi tasub personali- ja raamatupidamisfunktsioon ettevõtte koosseisu luua alles siis, kui töötajaskond selle kulu katmiseks juba piisavalt suur.

Personalirendiettevõtted on tavapärasest enam avatud ka noortele, tööjõuturule sisenevatele inimestele. Noortel on esialgu võimalik töötada näiteks asendustöötajana puhkusteperioodil, kogudes seejuures väärtuslikku töökogemust erinevatest ettevõtetes; ei ole harvad ka need juhud, kus asendustöötajale pakutakse asendusperioodi järgselt tähtajatut töölepingut. Kasutajaettevõtte poolt positiivse tagasisde saanud renditöötajate edaspidiste töövõimaluste jääb hoolitsema personalirendiettevõtte ning kolmepoolne töösuhe võib teatud aspektides töötajale isegi suuremat kindlustunnet pakkuda kui tavapärane kahepoolne töösuhe - kokklepetest kinnipidamist kontrollib ja vahendab personalirendiettevõte, kes Personalirendiettevõtete Liitu kuuludes on kohustatud käituma eetiliselt ja seadusekuulekalt.

Personalirenditeenusel on Eestis ka mõned olulised puudujäägid. Esiteks, meie Töölepinguseadus personalirendiettevõtetele olulisi eeliseid ei anna (vastupidiselt mõningatele teistele riikidele). Kasutajaettevõtted ootavad sageli personalirendiettevõttelt suuremat paindlikkust kui seadus seda tegelikult pakub. Teiseks, esineb hulgaliselt eelarvamusi võimalike renditöötajate hulgas, mis on peamiselt seotud teadmatuse ja kindlustunde puudumisega. Mingil määral on need hirmud kindlasti põhjendatud (nt renditeenuse kasutamine ajutise töömahu kasvu või ebaselge majandusolukorra situatsioonis), mistõttu on renditööks avatumad pigem noored, tööjõuturule sisenevad inimesed. Kolmandaks, Eestis on renditöö suures osas veel tähtajalise lepinguga töötamine tähtajatu töölepingu saamise eesmärgil - levinud renditöö vormiks on lühiajalne (kuni 6-kuuline) töötamine, mille lõppedes töötaja sobivuse korral ettevõttesse nn "üle võetakse."

Täna on peamiseks eesmärgiks ettevõtete teadlikkuse tõstmine personalirenditeenuse võimaluste osas, suurendades seeläbi ettevõtluse lihtsust, paindlikkust ja efektiivsust. Töölepinguseadus vajab samuti mõningaid korrektuure, selles osas teeb aga tööd Personalirendiettevõtete Liit. Personalirendi kasutuse parim kogemus saabki sündida siis, kui on hea koostöö personalirendiettevõtte, renditöötaja ja kasutajaettevõtte vahel ning personalirenditeenust toetav keskkond.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid