Eesti teeb maagaasiseaduses „vigade paranduse“
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valmis maagaasiseaduse muutmise eelnõu, millega parandatakse puudused, mille eest Euroopa Komisjon Eesti vastu hagi esitas.
Komisjon heitis Eestile ette mitmete maagaasi siseturu ühiseeskirjast tulenevate kohustuste täitmata jätmist ja direktiivi puudulikku ülevõtmist.
Komisjoni hinnangul ei ole Eesti täielikult üle võtnud osasid sätteid direktiivi 2009/73/EÜ kolmest põhivaldkonnast, milleks on omandisuhete eraldamine, reguleerivate asutuste iseseisvus ja ülesanded ning tarbijakaitse. Lisaks sellele on täielikult üle võtmata ka sätted, mis puudutavad konfidentsiaalsuskohustust, jaotusvõrguettevõtja omandisuhete eraldamist, andmete säilitamist ja erandite korda uuele infrastruktuurile.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kõik komisjoni hagis toodud etteheited saavad nüüd lahenduse. Eelnõule on alla kirjutanud rahandusminister Jürgen Ligi majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes.
Eelnõuga sätestatakse terminali halduri ja hoidla halduri tegutsemise tingimuste väljatöötamine, hindade koostamise põhimõtete kooskõlastamine konkurentsiametiga ja gaasi hulgimüügituru reguleerimine.
Samuti täiendatakse seadust jaotusvõrguettevõtja juhtimise põhimõtetega ning konkurentsiameti ülesannetega turu järelevalve ja tarbijakaitse osas.
Majandusministeerium märgib seletuskirjas, et maagaasi direktiivist tulenevate nõuete harmoneerimine seaduseelnõu rakendamisel toob kaasa täiendavaid tööülesandeid konkurentsiametile.
Konkurentsiameti hinnangul tuleb tööülesannete lisandumise tõttu luua kaks uut ametikohta, mis toob kaasa eelarve suurenemise ligikaudu 70 000 euro võrra.
Majandusministeerium nendib seletuskirjas, et direktiivi kõik sätted ei ole sõna sõnalt Eesti seadusandlusesse täielikult üle võetud, kuid need sätted reguleerivad turgu selles osas, mida Eesti kontekstis ei ole hetkeolukorras vajalik teostada ning mille puudumine turu toimimist ei takista.
Näiteks puudub Eestis LNG terminal ja gaasihoidla, samuti ei ole ainult ühe importija olemasolu tõttu olnud põhjust reguleerida seaduses võimsuste jaotamise integreeritud süsteemide põhimõtteid ning neid direktiivi sätteid ei ole Eesti ka hetkeseisuga üle võtnud.
