Vaata väljapakutud lahendusi „surnud hingedele“ liiklusregistris
Töögrupp, kuhu kuuluvad maanteeamet, Eesti Liikluskindlustuse fond, rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja keskkonnaministeerium, arutas eelmisel nädalal osapoolte esitatud ettepanekuid. Spetsialistide tasandil jõuti kokkuleppele kolmes punktis, mis aitaks vabaneda fiktiivsetest sõidukitest liiklusregistris ja leevendada autoomanike muret, kes oma sõidukit erinevatel põhjustel registrist kustutata ei saa.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna ütles Ärilehele, et ameti huvi on korrastada liiklusregistris olevate sõidukite olemit selliselt, et seal ei oleks sõidukeid, mida ei kasutata liikluses või mida enam üldse ei ole olemas.
„Selleks tuleb luua täiendavad seadusandlikud võimalused, kuidas isikud saavad oma sõidukid liiklusregistrist arvelt maha võtta. Tänane üldine praktika on selline, et kui isikul on liiklusregistris tema nimel sõiduk, mida reaalselt enam olemas ei ole, peab ta läbi tegema keskkonnainspektsiooni menetluse ja alles siis saab selle registrist maha võtta,“ selgitas Lugna.
Töögrupi kohtumisel leidsid toetust järgmised ettepanekud:
• Viia sisse automaatne ajutine kustutamine, kui sõidukil ei ole vähemalt kaks aastat tehnoülevaatust ega ka liikluskindlustust tehtud. Ajutine kustutamine kestab 5 aastat, siis tuleb sõiduk automaatselt liiklusregistrisse tagasi. Kui isik soovib varem sõidukit registrisse tagasi, on see tasuta.
Antud ettepanek vajab ka seadusemuudatust.
• Sätestada, et ajutist kustutamist saab teha vaid reaalselt olemas olevatele sõidukitele. Seni see nii ei ole olnud. Kui kehtiv ülevaatus on olemas, siis ei peaks seda ette näitama.
• Kui isik soovib registrist alaliselt välja saada, siis lisaks tänasele keskkonnainspektsiooni menetluse kaudu asjakohase tõendi saamisele tuleb luua isikutele võimalus lõplikult registrist oma sõiduk maha arvata ka siis, kui nad tasuvad riigilõivu, mille suurus on näiteks 200 eurot ehk siis sõiduki tõenäoline positiivne rahaline väärtus, mis omanik tõenäoliselt sai sõiduki eest, kui selle ise lammutas või illegaalesse lammutuskotta viis.
Lugna märkis, et mitmed muudatused vajavad õigusaktide muutmist, mistõttu tuleb ettepanekutele saada veel heakskiit ka ministeeriumidelt ja valitsuselt ning seaduste puhul ka riigikogult.
Küsimusele, mis saab teistest ettepanekutest, mida on esitanud nii maanteeamet, AMTEL kui ka Eesti Liikluskindlustuse fond, vastas Allan Kasesalu maanteeameti avalike suhete osakonnast, et kõik osapooled arutavad kõneksolnu oma juhtide ja ministritega läbi ning siis tullakse uuesti kokku augusti lõpus.
Ettepanekud, mis on „surnud hingede“ kustutamiseks tehtud:
Maanteeamet
• Laiendada lammutustõendite väljastamist osaliselt lammutatud sõidukitele (vajadusel kompenseerida oluliste osade puudumine).
• Viia sisse tasu (sunniraha, lõiv vms) olematu sõiduki registrist kustutamise eest omaniku taotluse alusel (makstav summa peab olema samas suurusjärgus metallikokkuostust saadava rahaga).
• Kohustada äriühingu registrist kustutamisel kontrollima, et liiklusregistris poleks sellel äriühingul enam sõidukeid.
• Oluliselt parandada igasugust teavitust romusõidukitega seotud kohustuslike tegevuste kohta, sh Maanteeamet hakkab andma iga toimingu (kasutaja andmete muutmine, omanikuvahetus jne) puhul, mis tehakse üle 10-aastase sõidukiga, infovoldiku vana sõidukiga kaasnevate kohustuste osas (lammutamine litsentseeritud lammutuskojas jne).
AMTEL
• Romuamnestia isikutele, kelle sõidukit mingil põhjusel enam olemas pole või see on alles osaliselt ning seetõttu seda ametlikku käitlemisse lasta ei saa.
Teatud perioodi jooksul saaks põhjendustega avalduse alusel sõiduki arvelt maha.
Pärast amnestiaperioodi lõppu sellist tagaust enam kasutada ei saaks.
LKF
• Teatud aja möödudes peale viimase poliisi või tehnoülevaatuse lõppemist kukub sõiduk automaatselt registrist välja ja see kantakse sinna uuesti, kui omanik esitab sooviavalduse, kui tehnoülevaatus on tehtud ja/või poliis on jälle olemas.
• Alternatiivne variant oleks see, et riik loob motivaatorid, mis tekitavad olukorra, et inimesed ise on huvitatud liiklusregistri andmete adekvaatsusest, sealhulgas kasutamiskõlbmatute sõidukite kustutamisest. Praktikas saavad selleks olla ainult automaksu kehtestamine ja/või registripõhine kindlustamine.
LKF peab realistlikumaks lahenduseks esimest varianti.
