ÄRILEHE KOMMENTAAR: Maksude tasumist reguleerib vaid südametunnistus
Iseenesest pole maksude optimeerimine mitte ainult normaalne, vaid igale mõistlikule inimesele kohustuslik. Sajad tuhanded eestimaalased teevad seda igal aastal esitades maksuametile tulude deklaratsiooni ja nõudes erinevate soodustuste najal tagasi miljoneid eurosid n-ö ülemakstud tulumaksu.
Kuid kusagil läheb piir, kus maksude optimeerimisest saab maksudest hoidumine. Praegu ei määra seda piiri ükski seadus, mistõttu maksuamet on pidanud ja tõenäoliselt peab ka edaspidi arvukalt kohtuvaidlusi. Tõsi, lõviosa neist on seni lõppenud maksuameti kaotusega. „Paar sellist kohtuasja on meil ka pooleli. Tuleb väga loota, et kohtu tõlgendus vastaks ühiskonna, mitte leipalude (Ragn-Sellsi endine juht Rein Leipalu - toim.) huvidele," kommenteeris Ärilehele rahandusminister Jürgen Ligi.
Probleemsed valdkonnad on eelkõige seotud teenindava sektoriga - advokaadid, perearstid, muusikud ja näitlejad, aga ka tippjuhid. Kuna praegu pole ei täpselt sõnastatud seadust ega pädevat kohtulahendit, siis ongi tekkinud olukord, kus maksude tasumist reguleerib sisuliselt Eestis vaid südametunnistus.
Eesti inimesed on kahtlemata seadusekuulekad. Eriti võrreldes paljude teiste maadega, kas või meie naabruses idas ja lõunas. Aga just palgamaksmise skeemid on ilmekas näide, mis saab juhul, kui seadus jätab otsad lahti ja mõõdupuuks on vaid sisemine moraalikompass. Südametunnistus on paraku nagu vikerkaar, millel arvukalt värve, toone ja nende kombinatsioone ning millest igaüks leiab just endale sobiva ja meeldiva. See ei pruugi olla aus, läbipaistev ega eetiline.
Lahendusi olukorrale on mitu, kuid nii maksuamet kui ka rahandusministeerium panustavad esialgu vaid ühele kaardile - pretsedenti loovale kohtuotsusele. Kaaluda on aga mõistlik ka alternatiive. Kuna mööda soovitakse hiilida eelkõige sotsiaalmaksust, on võimalus kehtestada kõnealune maks ka dividendidele. Selle vastu räägib, et see on ebaõiglane, vähendab riskijulgust ja seega ettevõtlikust ning lööb eelkõige ausate ettevõtjate pihta. Teisisõnu ei pruugi selline samm anda soovitud tulemust.
Teine võimalus on sootuks vastupidine - kehtestada sotsiaalmaksu lagi, mida just eelkõige teenusettevõtete endi poolt on korduvalt välja pakutud. Ühelt poolt seaks see selge piiri, millest väiksema palga maksmine dividendina ei ole põhjendatud. Teiselt poolt annaks eelise kõrgema palga maksmiseks. Just rohkem kõrgepalgalisi töökohti on Eestisse oodatud. Tõsi, see annaks, vähemalt esialgu tagasilöögi maksulaekumistes. Samas võiks seda kompenseerida skeemide vähenemine ja uute, kallimate töökohtade loomine.
Nende kahe kõrval võib valikuvariante olla teisigi. Oluline on aga seejuures silmas pidada, et maksud on teema, kus südametunnistust tuleks tema värvikirevuses pigem ohjata.
