Liive sõnul on prügist saanud kütus, mis tänapäeval liigub tõesti üle riigipiiride ning kuigi nii palju kui võimalik, tuleb jäätmepõletusjaama stabiilseks käigushoidmiseks võtta prügi Eestist, on väikeste koguste võtmist kaalutud ka väljastpoolt Eestit.

"See on märk sellest, et prügist on saanud kütus. Kui varem tambiti Eestis prügi füüsiliselt metsa alla, siis Euroopa Liidus olles on nõuded läinud karmimaks. Prügipõletusjaama tulekuga on olukord totaalselt muutunud. Usun, et Eestis ongi tulevikus prügikäitlemiseks kaks varianti - prügi põletamine ja taaskasutamine," rääkis Liive. "Meil on olemas prügilad, mis juba oma ärimudelit ümber vaatavad ja ka nende osakaal, kes prügi siiani metsa alla tambivad, väheneb. Sellega väheneb ka meie vajadus prügi välisriikidelt juurde võtta."

Liive rõhutas, et logistliselt liigub prügi kokkusurutud pakina ja väga turvaliselt nii Eestis pikkadel distantsidel ja ka välisriikidest. "Kogu see protsess on väga turvatud ja korralik. Mingisugust prügihaisu või mahakukkunud pakke sellega ei kaasne."