Tõnu Mertsina: tööhõive kiire kasv vähendas tootlikkust
2008. aasta lõpu tasemele langenud töötus ületas Swedbanki prognoose. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on hõive nii suur kasv tulnud tootlikkuse arvelt.
Töötute arv langes eelmise kvartaliga võrreldes 14 000 võrra ja jõudis 57 000-ni. Töötute arv oli viimati sellest väiksem 2008. aasta neljandas kvartalis.
Positiivne on Mertsina sõnul see, et viimastel kvartalitel on vähenenud pikaajaliste töötute arv ja nende osakaal töötute hulgas. Teisel kvartalil vähenes pikaajaliste töötute arv esimese kvartaliga võrreldes üle 5000 inimese, samas oli nende osakaal kõikidest töötutest veel üsna kõrge, 48 protsenti.
"Kuigi pikaajaliste töötute hulgas on tõenäoliselt teatud hulk ka neid, kes on tegelikult viimase aasta jooksul vähemalt lühemat aega ja ilmselt ka mitteametlikult töötanud, on pikalt töölt eemal olemine siiski probleem. Pikaajalised töötud kaotavad oma tööalast kogemust ning nende koolitamine ja ümberõpe, aga ka ülalpidamine, toob riigile lisakulutusi," nentis Mertsina.
Eelmisel aastal moodustasid Töötukassa töötuskindlustuse ning tööturuteenuste ja –toetuste kulud kokku ligikaudu 0,7 protsenti SKP-st, mis on paraku aga EL-s ühtede tagasihoidlikumate hulgas.
Arvestades Statistikaameti avaldatud viimase kahe kvartali järsult aeglustunud majanduskasvu, kiirenes tööhõive aastases võrdluses üllatavalt kiiresti, 3,3 protsenti. Kvartali võrdluses lisandus tööturule 22 000 töötajat. Eelmise aasta suvest alates on tööhõive kasv olnud pigem aeglustuv ning veel selle aasta esimeses kvartalis kasvas see vaid 1,4 protsenti.
"Tööhõive nii kiire kasv võrreldes SKP vaid 1,3 protsendilise kasvuga viitab esialgsetel andmetel tööjõu tootlikkuse vähenemisele. Samas on tööhõive tegevusalati liikunud väga erinevalt. Kuigi aastases võrdluses tööhõive töötlevas tööstuses pärast neli kvartalit kestnud langust taas kasvas, on kvartali võrdluses tööhõive hoopis kergelt vähenenud," märkis Mertsina.
Ta viitab ka sellele, et ehituse tegevusalal kasvab tööhõive vaatamata lisandväärtuse püsivhindades vähenemisele. "Juba esimesel kvartalil tööjõu tootlikkus ehituses vähenes. Tõenäoliselt jätkus tootlikkuse vähenemine ehituses ka teisel kvartalil."
Veonduse ja laonduse tegevusala ettevõtted on koos lisandväärtuse vähenemisega vähendanud ka tööhõivet. Kõige enam väheneski tööhõive just sellel tegevusalal.
Välismaal töötavate inimeste arv suurenes teisel kvartalil 26 000 inimeseni, mis moodustab 4 protsenti Eesti tööhõivest. Seda kasvu mõjutasid Mertsina sõnul osaliselt nii sesoonsed tegurid, kuid ka tõenäoliselt alahinnatud esimese kvartali number.
Vaatamata majandusraskuste jätkumisele Soomes, eriti selle tööstus- ja ehitussektoris, suurenes atatistikaameti andmetel ka meie põhjanaabrite juures töötavate inimeste arv. Samas on vähenenud ehituses töötavate inimeste osakaal. Soomes on ametlikult töötamine muudetud oluliselt rangemaks.
Kuna tööhõive näitajate arvutamisel kasutab atatistikaamet veel eelmise aasta alguse tööealise rahvastiku arvu ehk seda ei ole veel korrigeeritud rahva- ja eluruumide loenduse, sealhulgas rände andmetega, on tööhõive mõnevõrra ülehinnatud, märkis Mertsina.
Eesti tööpuuduse tase oli teisel kvartalil madalam nii meie põhja- ja lõunanaabrite, kui EL keskmisest. Soomes, Rootsis ja EL-s keskmiselt on tööpuudus viimastel kvartalitel kasvanud, samas kui Lätis ja Leedus langenud.
"Tööpuudus on Eestis langenud juba sellisele tasemele, et koos võimaliku majanduskasvu kiirenemisega võib tootlikkusest ennakkiirusel kasvavad tööjõukulud hakata avaldama survet hindadele, eriti teenuste sektoris," nentis Mertsina, lisades, et kui eelmise aasta tööpuudus oli 10,2 protsenti, siis sellel aastal võib see langeda isegi alla 9 protsendi.
Järgmisel aastal peaks tööpuuduse vähenemine koos majanduskasvu paranemisega jätkuma.
