"Raudtee on massitranspordi kanal. Eestis on niivõrd vähe inimesi, et me ei saa reisijatevedu käsitleda puhtalt selle põhjal, kas ta tasub või ei tasu ära - ükskõik kuidas arvutad, kindlasti ei tasu," ütles Vikerraadio saates Uudis+ Ahti Asmann, nentides, et Haapsalu raudtee taastamine sõltub majandusministeeriumi otsustest.

"Kui riik näeb, et selline liin on oluline, see pannakse riiklikusse arengukavasse sisse ja rakenduskavas nähakse ette raha nii selle ehitamiseks kui tulevikus üleval hoidmiseks, siis ma ei näe probleemi - Eesti Raudtee ehitab selle tee valmis ja hoiab seda korras," rääkis Asmann.

Aga ilma riigi poolt ette nähtud rahastuseta ettevõte Haapsalu liini ei taasta, sest siis tuleks selle finantseerimiseks tõsta kaubavedudelt küsitavat infratasu. "See on sisuliselt enda jalga tulistamine. Transpordisektoris on konkurents ülitugev ja hind on äärmiselt oluline komponent, mille üle konkureeritakse," põhjendas ta.

Enamik Eesti Raudtee tuludest teenitakse kaubavedajatelt küsitavalt infrastruktuuri kasutamise tasudega. Eelmisel aastal teeniti kaubavedudelt 55 miljonit, reisirongidelt aga vaid 2,7 miljonit eurot.