Eramuid ostetakse poole rohkem kui aasta tagasi
Ka elamukrunte müüdi kahe esimese kvartali jooksul jõudsalt - 72 ning siin oli aastane kasv 53,2 protsenti.
"Kinnisvaraturu tõusud ja langused liiguvad ahelas korterid-eramud-äripinnad. Korteriturg on juba tükk aega olnud hoogne ning on loogiline, et järgmisena kerkib eramuturg, Ja vaadates statistikat, on ta seda juba teinud," kommenteeris Vähi.
Protsendid on tema sõnul muljetavaldavad.
"Siiski ei tasu niisugustest tõusudest üleliia eufooriasse sattuda, sest väikse võrdlusbaasi puhul on suured protsendid kerged tulema ning hoonestatud ja hoonestamata elamumaade sektoris esineb aeg-ajalt ka on mahukamaid plokktehingud," selgitas ta.
Fakt on aga Vähi sõnul see, et ostuhuviliste hulk on kuust-kuusse kasvanud ning märgatavalt on tehingute hulk tõusnud väljakujunenud aedlinnades paiknevate remontivajavate eramute ja endiste suvikakooperatiivide majakestega.
"See on ka põhjus, miks eramutehingute põhjal arvutatud keskmine mediaanhind pole viimase pooleteise aasta jooksul kasvutrendi näidanud, kõikudes pidevalt 130 000-170 000 euro vahel. Kuna odavama kinnisvara osatähtsus on tublisti suurenenud, omab ta ka keskmise hinna kujunemisel suurt mõju. Iseasi, kui kauaks," rääkis Vähi.
Nimelt on vanemate remontivajavate eramute tehinguhind aasta algusega võrreldes kerkinud 10-15, kohati 20 protsenti.
"Seega on üsna tõenäoline, et juhtub sama, mis praegu toimub korteriturul. Vähegi ahvatlevamad odavama "otsa" elamud ostetakse ära, mille läbi kerkib tehingute hinnavahemiku alumine "latt" üha kõrgemale. Ja nii hakkab ka eramute hinnatase tõusma."
