Krimikirjandus ärina: maailmas õitseb, Eestis kiratseb
Kirjandusfestivali HeadRead püsikülaliseks nimetatud inglise krimikirjanik Jason Goodwin kirjutas ürituse kodulehel: „Kirjandusfestivalidest on viimastel aastatel saanud Suur Äri, mida korraldatakse rokk-kontserdi sarnase toreduse ja kisa-käraga. Üks varasemaid Briti kirjandusfestivale, mida on korraldatud üle 30 aasta [...] on hiljuti muutunud ülemaailmseks kirjanduslikuks masinavärgiks, millel on 15 tütarfestivali terves maailmas, Mehhikost Indiani."
Tõepoolest on krimkad nii raamatute, filmide kui ka telesarjadena muutunud tõeliselt edukaks äriks, milles osatakse haaravate tegelaskujudega raha teha.
Raamatutest saavad sarjad
Caroline Grahami „Mõrvad Badger's Driftis" on teleekraanil „Midsomeri mõrvade" nime all saanud Briti edukaimaks telesarjaks. Maailma tuntuima krimikirjaniku Agatha Christie raamatuid on müüdud üle nelja miljardi eksemplari. Rääkimata maailma tuntuimast detektiivist Sherlock Holmesist, kellest endast ja tema elukohast Baker Streetil Londonis on saanud täiesti omaette bränd. Hoolimata sellest, et tegelaskuju on välja mõeldud juba 19. sajandil, tehti alles hiljuti Sherlockist televisioonile kolmeosaline uusversioon, mis saavutas tohutu populaarsuse. ETV-sse jaanuaris jõudvaid järgmisi osasid oodatakse juba pikisilmi.
Müügirekordeid purustavad bestselleritega ka Skandinaavia krimkad, millest filmi tegemiseks nõusoleku saamiseks seisavad Hollywoodi režissöörid kirjanike uste taga järjekorras. Harry Potteri raamatute autor J. K. Rowling kirjutas hiljuti varjunime all samuti kriminulli, mida tundmatust nimest hoolimata kiideti. Kui aga tõeline „Robert Galbraith" paljastati ja teada saadi, et raamatu taga on kuulus Rowling, tõusid teose müügitulemused lakke.
Eesti eristub
Küll erinevad Eesti ja muu maailma krimikirjanduse tarbimisharjumused kardinaalselt, sest kui näiteks inglane saab pehmeköitelise kriminulli soetada odavalt ja tõesti ühekordseks lugemiseks, siis sama, aga eesti keelde tõlgitud raamatu tarvis on vaja välja käia kahe- või kolmekordne summa. Selleks et raamat nii kallilt maha müüa, peab ta olema Eestis bestseller või ostja tõeline asjaarmastaja, kes hinnasildist ei hooli.
Kirjastuse Varrak juht ja tõlkija Krista Kaer nentis, et Eestis on krimikirjandust tõesti raske müüa. „Eesti tiraažid, keskmiselt 600-700 eksemplari, on lihtsalt nii väikesed, et odavamalt raamatuid müüa ei saa. Olen korduvalt näinud, kuidas kirjastused alustavad põnevate sarjade tõlkimist, aga see jäetakse leige ostuhuvi tõttu pooleli. Seda eelistatakse pigem raamatukogust laenutada." Kaera sõnul on krimkade populaarsuse tõukejõuks ikka seesama põnevus ja samas ka lohutav funktsioon: kui kogukonnas toimub midagi jubedat, siis tuleb alati detektiiv, lahendab loo ja kuri n-ö likvideeritakse. „Vahepeal muutus sedasorti kirjandus väga detailseks, kirjeldades sarimõrtsukaid ja jõledaid kuritegusid uskumatult täpselt. Nüüd tundub juba, et hakkab tekkima pigem sellele vastusuund, ju on inimestel räigustest villand saanud," ütles Kaer.
Kirjastaja sõnul on Eesti kummaline maa ka krimikirjanike mõttes: ainuke tõsiselt võetav selle žanri kirjanik on siinmail Indrek Hargla oma apteeker Melchiori keskaegse krimisarjaga. „Ma kujutan ette, et kui keegi hakkaks kirjutama krimkat tänapäeva Eestist, oleks see väga populaarne," vihjas Kaer raamatuturul valitsevale täitmata kohale.
Hargla edu on seda rõõmustavam vaadata. Rahva Raamatu põnevus- ja krimižanri tipp-10 esikohtadel troonivad kindlalt Indrek Hargla kolm Melchiori-romaani. „Apteeker Melchior ja timuka tütar" on peale selle viiendal kohal. Kirjastuse Varrak andmeil kõigub sarja osade müük kuue ja üheksa tuhande eksemplari vahel. Seda on Eesti kohta meeletult palju. Neljandale kohale mahub maailmas palju populaarsust kogunud rootsi kirjanik Henning Mankell viimase Kurt Wallanderi looga. Rahva Raamatu turundusjuhi Anu Vagensteini sõnul moodustab krimikirjandus raamatupoe eestikeelsete teoste kogumüügist kõigest 3,5%. „Krimikirjanduse populaarsus käib lainetena ning sõltub nn hittraamatute ilmumisest, Larssoni triloogia on sellest ehk parim näide. Aga eks see ole nii kõigi kategooriate puhul. Kui ilmub mõni suurem hitt, on ka kogu kategooria kasvus. Samas laieneb pidevalt välismaiste autorite skaala," selgitas ta.
Eesti ainuke krimikirjanik
Tundub, et apteeker Melchiori sarja näol on tegemist Eesti esimese tõsiselt võetava brändiga, mille puhul raamatu sisu on nii populaarne, et Tallinna vanalinnas korraldatakse juba tuure Melchiori jälgedes, valmimas on film ja kuueosaline telesari. Melchiorile on tehtud eraldi koduleht, kust saab lugeda raamatute, autori ja Tallinna enda kohta. Samuti võtab lehel sõna täispika mängufilmi produtsent Peeter Urbla. Ärilehe pärimisele, kas filmitegemise otsus sündis ka lihtsamalt, nähes raamatute edu, vastas Urbla, et filmini jõudmiseni on veel pikk tee, aga kindlasti aitas see kaasa. „Keskaegse filmi tegemine laiale turule, arvestades kasvõi ajalooliste TV-sarjade kõrget taset, ei ole mingil juhul kerge. Populaarsus aitab emotsionaalselt küll kaasa," nentis Urbla.
