Eesti filmitööstus januneb ärilise mõtteviisi järele

Eesti filmitööstuse kiiret galopeerimist rahvusvahelisele turule hoiab tagasi rahanappus ja piiratud vaade filmile kui kunstiliigile, mitte tootele, mis teeniks kasumit.

„Kasumit tootvat ehk professionaalset filmitööstust ei ole Eestis olemas. Kui enamik tööstusharusid on pärast iseseisvuse saavutamist võtnud üle vaba turumajanduse reeglid, siis Eesti filmitööstus on jäänud majandusteooria järgi sovetiaega ehk riiklikult subsideeritud ettevõtluseks," andis OÜ Meteoriit produtsent Aet Laigu hetkeseisule hinnangu.

Majandustegevus on üks Eesti filmi nõrkustest, tõdetakse ka plaanidokumendis „Eesti filmi arengusuunad 2012-2020". Põhjuseks kohaliku turu väiksus ja liigne sõltuvus peamisest rahastusallikast, alati nappivast riiklikust toetusest. Erakapitali liigub filmimaailmas väga vähe, kuna majanduskeskkond pole kultuuriinvesteeringuteks soodne.

Eestis räägitakse eelkõige filmist kui kunstist ja rahvuskultuuri osast, mis aitab tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimajäämist ning tutvustab maailmale Eestit ja Eesti filmiloojate loomingut.

Loe edasi, kui palju raha liigub Eesti filminduses, kuidas filmitööstust jalule tõsta ning millised on alternatiivi ja lisavõimalused.