Mainori grupi suuromanik Ülo Pärnits väitis hiljuti Maalehes, et ta võiks kolm korda enda firmades töötajate palku tõsta, aga omanik ehk ta ise, ei taha.

Omaniku jaoks oleks kõige parem firma selline, kus ei oleks ühtki inimest tööl. Tegutseksid ainult robotid. Nendesse ei ole kunagi nii palju vaja investeerida kui inimestesse. See on valikute küsimus: kas panustada inimestesse või mehaniseerimisse. Kui omanik otsustab panustada rohkematesse töötajatesse, siis tõenäoliselt on nende palk väiksem, võrreldes olukorraga, mil ettevõttes kasutatakse rohkem roboteid. Kõik omanikud arvutavad kokku, kui palju ühe töötaja kohta käivet ja kasumit tekib.

Värske OECD uuringu järgi teevad eestlased aastas 2021 ja näiteks lõunakorealased 2092 töötundi, aga eestlased teenivad selle eest keskmiselt 13 000 eurot, kuid korealased ligi 27 000 eurot aastas. Ameeriklased teevad 1800 töötundi ning teenivad aastas hoopiski 41 000 eurot.

Ameerikas peab maksma inimene ise ravi-, tervise- ja töötuskindlustust. Kui tahtsin rohkem kui üks kord aastas arsti juures käia, pidin umbes 100 dollarit kuus kogu aeg peale maksma. Kui Eestis arvestada 1000-eurosele palgale 33% sotsiaalmaksu ja 2% töötuskindlustust juurde, saame kuus ka päris ilusa summa.

Kui eestlased teevad aastas sama palju töötunde kui korealased, aga palgaerinevus on kahekordne, siis korealastega võrreldes tehakse kilplaslikku tööd.

Koreas on kõigis tööstusvaldkondades väga palju roboteid ja seetõttu palju vähem töölisi. Tööstused on äärmiselt mehhaniseeritud. Mida väiksem on tööliste mass, seda suuremad on nende väheste palgad. Robotitega toodetav kaup on palju kallim. Eestlased ei anna aga oma toodangule eriti palju väärtust.

Loe edasi, millega Molycorp Silmet täpsemalt tegeleb ning mida arvab David O'Brock Tiit Vähist, Andrus Ansipist ja Eesti maksupoliitikast.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega