Lahendusena pakutav IT-töötajate outsource Poola, Valgevenesse või mujale, hirmutab alalhoidlikku eestlast, kes taandub vaiksele vindumisele. Reaalsus tööjõuturul on karm, seda eriti IT-inseneride ja andekate programmikirjutajate poolest. Igapäevane on jutt, et struktuurne tööpuudus laiutab. Et Eestis ei ole piisavalt katsetajaid, pole piisavalt süsteemiarhitekte, pole piisavalt koodikirjutajaid. Eesti kõrgkoolid - Tartu ülikool, tehnikaülikool ja IT kolledž - suudavad paisata igal kevadel turule ainult ligikaudu pooltuhat uut IT-inseneri. Kui me aritmeetiliselt ja meelevaldselt eemaldame neist lõpetajatest 5%, kes jäävad ülikoolide juurde  teadust tegema, 5%, kes liiguvad kohe välismaale paremaid tingimusi otsima või haridusteed jätkama, eemaldame veel kümnendiku, kes loovad kohe omavahel erinevad start-up'id, ning veel kümnendiku, kes siirduvad valdkonnast välja, jääb kümnete tipp IT-firmade vahel jagamiseks vaid kolm ja poolsada uut, Eesti kooliga IT-töötajat.

Loe edasi, millised on ohud seoses allhankega ja samas ka võimalused Eesti arengu kiirendamiseks.