Urmo Heinam: jäätmeenergiaplokk säästab eestimaalastele 7 miljonit eurot aastas
Juunis avas Eesti Energia pidulikult Iru elektrijaama uue jäätmeenergiaploki, mis pakub Eestis prügi keskkonnasõbralikku käitlemist ja taaskasutamist energia tootmiseks. Jäätmeploki positiivsest mõjust keskkonnale ja revolutsioonist Eesti prügimaastikul on palju räägitud. Vähem on aga kajastatud jäätmeenergiaploki valmimise majanduslikku poolt ehk mõju eestimaalaste rahakotile, kirjutab Urmo Heinam Eesti Energia blogis.
Iru jäätmeenergiaploki mõju oma rahakotile tundis iga Eesti pere veel enne selle lõplikku valmimist eelkõige läbi odavama prügiveo arve. Prügi käitluse hinnad on Eestis tunduvalt langenud tihenenud konkurentsi tõttu ja tänu sellele, et prügi taaskasutamine energia tootmiseks on prügilasse ladestamisest soodsam. Kokku säästavad Eesti pered jäätmeploki turule tulemisega jäätmete lõppkäitluse arvelt umbes 3,3 miljonit eurot aastas.
Olulise võidu saavad lisaks ka Tallinna ja Maardu elanikud, kelle küttekulud vähenevad aastas kokku ca 3,5 mln eurot, sest jäätmetest toodetud soojus jõuab elanikele senisest umbes veerandi võrra soodsamalt.
Ehk ainuüksi odavama prügikäitluse ja alanenud soojuse hinna tõttu võidavad Eesti inimesed Iru jäätmeploki valmimise tõttu ligi 7 miljonit eurot aastas.
Soomlased saadavad Eestisse raha
Oleme uhked ka selle üle, et Eestist on saanud prügikäitluses eeskujulik riik ja prügi mahatampimise ajastu on jäämas minevikku. Eestil on olemas tipptasemel tehnoloogiline võimekus sorteerimisest ülejäävate jäätmete taaskasutamiseks, seda nii Eesti Energia jäätmeplokis kui ka teistes ettevõtetes.
Kuna paljudes lähiriikides segaolmejäätmete töötlemise võimekust piisavas mahus ei ole, avaneb siingi Eesti jaoks uus võimalus teenuse eksportimiseks - saame keskkonnasõbralikku prügikäitlusteenust pakkuda ka naabritele.
Viimasel ajal on aga meedia kaudu kõlanud emotsionaalne küsimus, et kuidas siis nii - tuua võõrast prügi Eestisse!? Prügi impordist on räägitud nagu millestki uuest ja ennekuulmatust. Tegelikult ei ole prügi impordis midagi uut. Ning kui ladestamise ajastul oli prügi tõesti probleem, siis täna on prügi väärtuslik ressurss, mida pole vaja karta.
Välisriikide jäätmeid on oma tehases juba töödelnud Ragn-Sells ja erinevat sorti käitlust sissetoodud jäätmetele on teinud ka teised ettevõtted. Näiteks ka Kunda tsemenditehas on juba aastaid endale põletuseks importinud erinevaid jäätmeid. Sarnane ärimudel on juba pikalt kasutuses olnud ka Rootsis, kus jäätmejaamu on oluliselt rohkem kui tekib riigis jäätmeid. Seetõttu pakub Rootsi jäätmete käitlemise teenust Suurbritanniale ja ka Soomele, teenides raha.
Ka Eesti Energia tegi esimesed sammud prügikäitlusteenuse osutamiseks lähiriikidele. Soomlased, kellel endal prügi töötlemise võimekust napib, maksavad oma prügi taaskasutamise eest ning koos prügiga saadavad Eestisse ka raha. Olgu siinkohas mainitud, et meedia levitatud väited nagu maksaks soome prügi käitlemise eest eestlased, ei vasta tõele. Vastupidi - Eestisse on tekkinud töökohad, nii Eesti Energia kui ka teiste Eesti ettevõtete poolt saadud raha osutatud teenuse eest toetab Eesti majandust ning toob Eestile ja eestimaalastele kasu.
Elektrit ja soojust on vaja igal hetkel
Mõrupilliks Eesti prügimajanduses on aga fakt, et vaatamata sellele, et Eesti Energia ja ka teised prügi käitlemisega tegelevad ettevõtted on võimelised ümber töötlema kogu Eestis tekkiva segaolmeprügi ja rohkemgi veel, on Eestis endiselt piirkondi, kus ka vaatamata soodsamale käitlushinnale eelistatakse prügi taaskasutamise asemel seda prügilatesse tampida. Maksab ju tarbija.
Ei ole saladus, et Eesti jäätmekäitlusturg on uutele tulijatele suletud ja koondunud valdavalt üksikute jäätmekäitluskontsernide kätte kellel on võimekus nii jäätmeid koguda kui käidelda ning kellel puudub huvi prügi ladestamisest loobumiseks. Lisaks sõltuvad Eesti jäätmetarned suuresti omavalitsuste poolt korraldavatest hangetest, mistõttu võib tulla ette perioode kus Eesti prügi ei ole energiatootjate jaoks kättesaadav ja prügi suundub taaskasutamise asemel hoopis prügilasse.
Seetõttu uurisime alates otsusest rajada Irusse jäätmeenergiaplokk ka võimalusi vajadusel jäätmeid importida, sest jaam vajab kütust pidevalt ja piisavas koguses. Elektri ja soojuse tootjana ei saa me lubada, et Iru elektrijaam jääb kütuseta ning tarbijate keset talve soojuseta jätmine ei tule kõne allagi. Rõõmu teeb siiski fakt, et valdava osa prügist saame Eestist ja välisprügi pidime sisse tooma vaid umbes 4% ulatuses.
Prügi põletamiseks ei ole eraldi toetusskeemi ette nähtud
Eestis ei ole prügi põletamiseks eraldi toetusskeemi ette nähtud. Eelkõige on võimalik Irus toodetud elektrile taotleda efektiivse koostootmise toetust. Nagu iga teine efektiivne elektri ja soojuse tootja, saab aga ka Iru elektrijaam koostootmistoetust juhul kui jaam töötab efektiivses koostootmise režiimis. Kuna Iru jäätmeenergiaplokk toodab elektrit ja soojust kõrge efektiivsusega (Iru jäätmeploki efektiivsus on 82%), saame toodetud elektri eest koostootmistoetust.
Vastupidiselt taastuvenergia toetusele ei ole koostootmistoetuse puhul oluline millisest kütusest on energia toodetud ja kas kütus on pärit Eestist või välisriikidest. Koostootmistoetust saab efektiivne koostootmisjaam ka Vene maagaasil töötades või juhul kui see kasutab Läti turvast. Selline toetusskeem on välja mõeldud eelkõige eesmärgiga motiveerida tootjaid edendama tõhusat koostootmist, et investorid ei rajataks pelgalt soojust tootvaid katlamaju, mis on tunduvalt soodsam. Investeering koostootmisesse on investorile oluliselt kallim ning seetõttu kompenseerib lisakulu toodetavale elektrile makstav dotatsioon.
Siinkohas tasub märkida, et koostootmistoetus on ka taastuvenergia toetusest tunduvalt madalam. Kui taastuvast energiaallikast toodetud elektri eest makstakse tootjale 0,0537 eurot kilovatt-tunni kohta, siis koostootmise režiimil toodetud kilovatt-tunni eest saab tootja 0,032 eurot.
Samas ei ole välistatud, et ka prügil töötav Iru elektrijaam saab tulevikus väikeses mahus ka taastuvenergiatoetust, sest jäätmetes sisalduv biolagunev mass on seaduse mõistes taastuvenergia allikas. Biolaguneva massi osakaal prügis ei ole aga suur ja selle energiasisaldus on madal, mistõttu jääb ka taastuvenergia toetuse osa Irus väikeseks. Hetkel puudub aga kinnitatud metoodika selle osakaalu määramiseks.
