Analüüs: LNG terminali asukohaks sobib kõige paremini Paldiski
Gaasituru arendamise seisukohalt ei ole vahet, kas veeldatud maagaasi terminal tuleks Soome või Eestisse, puht laevanduslikel eesmärkidel võiks terminali ehitada pigem Paldiskisse, vahendab BNS majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud analüüsi tulemusi.
Analüüsi teostamiseks sõlmis MKM 25. aprillil Eesti Energia endise juhatuse liikme, õlivaldkonna pealiku ja Utah projekti ühe peamise arhitekti Harri Mikuga töövõtulepingu. Miku ülesandeks oli koostada sõltumatu ekspertarvamus gaasituru arengupotentsiaalist Balti ja Soome regioonis ning välja selgitada parim regionaalse LNG terminali asukoht Soome ja Eesti terminaliarenduste võrdluses.
"Veeldatud maagaasi taristuga seonduvalt ei ole vahet, kas terminal ehitatakse Paldiskisse või Inkoosse, mõlemal juhul oleks terminal võimeline vastama regionaalsele nõudlusele. Tegelikud gaasivood sõltuvad ikkagi lokaalsetest võrkudest ja Soomet Balti riikidega ühendavast Balticconnector torujuhtmest," nendib Mikk uuringu kokkuvõttes, lisades, et mis puudutab Põhja-Soome gaasivõrgustikuga mitte ühendatud osa varustamisest, siis seda tehtaks kohaliku laevaterminali kaudu, mis puhul poleks taas vahet, kas suurem terminal ehitataks Inkoosse või Paldiskisse.
Laevanduslikult oleks terminali Paldiskisse ehitamine Miku hinnangul kasulikum, sest jääolud on Inkoos keerulisemad. Hinnangud Inkoo terminali ehitamiskulude kohta varieeruvad 50 miljonist 250 miljoni euroni, märgib analüütik, kelle sõnul tegelikkuses ei ole oodata ehituskulude olulist erinevust Paldiskisse või Inkoosse ehitamise korral. Küll toob Mikk Paldiski asukohta soosiva punktina ära, et seal oleks terminal võimalik 2016 - 2017 aastaks valmis saada, sellal kui Inkoo terminal ei oleks äritegevuseks valmis enne 2019. aastat.
Miku hinnangul mõjuks terminali ehitamine gaasitarbijale hindade poolt positiivselt, kuid turu domineerivaks jõuks jääks peamise varustajana Gazprom. Regiooni gaasitarbimine ulatub 100 teravatt-tunnini aastas, aga mõlemad arendajad on esimesteks aastateks planeerinud vaid 12 teravatt-tunnist käivet. "See tähendab, et terminalide omanikud ärilisel eesmärgil taolist terminali siia kindlasti ehitama ei hakkaks, Euroopa Liidu rahastust aga ei ole võimalik saada väiksema terminali puhul," märgib Mikk, osutades, et terminal saab plaanide järgi teoks Euroopa Liidu rahadega.
Kuigi regiooni gaasituru väiksusest tulenevalt ei ole terminalilt oodata suurt äritegevuslikku kasu, soovitab Mikk siiski terminali üldise turu elavdamise mõttes ehitada. Ka soovitab analüütik teha kahepoolse analüüsi Inkoo sadama laevatatavuse kohta. Selle analüüsi tulemused võiksid tema hinnangul osutuda ka kaalukeeleks lõpliku otsuse langetamisel.
